Meie maakonna tänavuse kultuurikalendri üheks olulisemaks sündmuseks tõotab kujuneda Jõgevamaa rahvakultuurifestival “Jõgeva ja Pedja vahel”. Seda peetakse 31. mail Jõgeval ning selle raames saavad teoks laulupidu, tantsupidu ja käsitöölaat.
Maakondlikku laulupidu, tantsupidu või laulu- ja tantsupidu on Jõgevamaal peetud enam-vähem igal aastal. Tänavu proovitakse neist siis välja kasvatada suisa festival. Põhjust sellist suuremat üritust korraldada on, sest tänavu möödub sada aastat esimesest Jõgeva laulupeost. Tänavu juuli alguses toimuvad Tallinnas ka XXVI laulu- ja XIX tantsupidu. Maakondlik rahvakultuurifestival on kummardus neilegi kogu rahva hinge puudutavatele sündmustele.
Rahvakultuurifestivali tantsupidu peetakse Jõgeva põhikooli Piiri tänava õppehoone taga asuval staadionil ning laulupidu sama kooli Rohu tänava õppehoone taga oleval haljasalal. Tantsupeo publiku jaoks on plaanis staadionile püstitada 600 inimest mahutav istekohtadega tribüün, laulupeo publik saab istuda murule paigaldatud pinkidel.
Laulupeo üldjuhiks on palutud Jõgevalt pärit noor ja edukas Tallinna dirigent Janne Fridolin. Ta on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia koolimuusika (2003) ja kooridirigeerimise (2009) erialal ning jätkab õpinguid sama kõrgkooli doktorantuuris. Ta on noorte segakoori Vox Populi ja mitme koolikoori dirigent ning toonud koostöös Eva Klemetsi ja Anne Türnpuga välja kolm lavastust: Veljo Tormise kooritsüklitel põhinevad “Pariisi linnas Londonis” ja “Ingerimaa õhtud” ning Mahtra sõja sündmustele pühendatud “Tokerjad — Anija meeste mälestuseks”.
<p align=”justify” />
Kõik on oodatud
Tantsupeo üldjuht on Jõgeva tantsuõpetaja ja koreograaf Ave Lääne, kes on lõpetanud TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia tantsu eriala ja õpib hetkel Tartu Ülikoolis kultuurikorralduse magistriõppes. Ta juhendab Tartu segarahvatantsurühma Torbikud, Jõgevamaa gümnaasiumi segarühma ja Jõgevahe Pere naisrühmi. Ave Lääne loodud tantsud on mitmel korral tunnustust pälvinud. Hiljuti sai ta esikoha konkursil “Pärimuse päitsed”. Ta on olnud ka mitme maakondliku tantsupeo ning I Eesti Naiste Tantsupeo lavastustoimkonna liige.
Kaks pidu lavastab ühtseks tervikuks Eva Klemets, kes on lõpetanud lavastaja erialal Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia, olnud Tallinna Linnateatri lavastaja (2004-2005) ning Vanemuise teatri näitleja ja lavastaja (2007-2010). 2010. aastast töötab ta Teatris NO99.
Laulupeole on oodatud kõik Jõgeva maakonna koorid ja orkestrid, tantsupeole kõik Jõgevamaa tantsurühmad. Festivalile on tulemas ka Jõgeva sõpruslinnade Jonava, Karlstadi, Keuruu ja Kaarina kollektiive ning ilmselt veel teisigi väliskülalisi.
Rahvakultuurifestivali laulu- ja tantsupeo kava pannakse kokku enamasti Tallinna pidude repertuaari kuuluvatest lauludest, muusikapaladest ja tantsudest. See on ka loomulik, sest lähikuudel kulubki ju kooridel, orkestritel ja tantsurühmadel kogu “aur” suurteks pidudeks valmistumisele. Samas saab Jõgeva pidude kavas kindlasti olema selliseidki laule-tantse, mida Tallinna pidudeks õppida vaja pole. Näiteks on plaanis ühendkooriga ette kanda Alo Mattiiseni poolt Betti Alveri sõnadele loodud laul “Pilvele”.
“See laul võetaksegi kavva pühendusena Jõgeva laulupidude juubelile. Ning vähemasti Janne Fridolini teada ei ole koorid seda Jõgeval varem esitanud,” ütles rahvakultuurifestivali projektijuht, Jõgeva kultuurikeskuse juhataja Ainar Ojasaar.
Tema sõnul ei pruugi kõik koorid ja tantsurühmad, kes suurtele pidudele pürgivad, sinna saada. Neile on Jõgeva pidu hea võimalus repertuaariga, mille õppimisele hulk aega sai kulutatud, kusagil siiski esineda. Ning maakondlikule tantsupeole on oodatud ka need tantsurühmade liigid, kellele suure peo kavas kohta pole leitud: lasteaedade, 1. klasside, 7.-9. klasside rühmad ja memmederühmad.
Toimekas päev
Ainar Ojasaare sõnul on 31.
“Praeguste plaanide kohaselt peaksid linnapäevad lõppema kell 15 ning tantsupidu ja laulupidu algama vastavalt kell 16 ja kell
Kogu festivali aja peetakse kahe staadioni vahelisel haljasalal käsitöölaata, mida ilmestab maakonna rahvamuusikute esinemine. Kes tantsu- või laulupeo ajal laadale minna ei raatsi, see saab seda teha kahe peo vahel. Laata hakkab eest vedama küüslaugufestivalide korraldamisega tuntuks saanud Aimar Pihlak, kellel on sellel alal suured kogemused ja ka head sidemed käsitöömeistritega kogu Eestist. Lisaks käsitöömüüjatele on festivalile oodatud ka teatav arv toitlustajaid: kahe peo vahelist aega tahavad arvatavasti paljud kasutada keha kinnitamiseks.
Koorid, orkestrid ning tantsu- ja liikumisrühmad saavad end rahvakultuurifestivalile registreerida alates 15. jaanuarist ja nad peavad üsna kärmed olema, sest registreerimisaeg kestab praeguste plaanide kohaselt vaid 5. veebruarini.
“Osalejate üldarv ning arv koori- ja rühmaliigiti on väga olulised näitajad: kuni need teada pole, on üldjuhtidel ja lavastajal oma plaane paika panema hakata,” ütles Ainar Ojasaar. “15. jaanuariks saab loodud rahvakultuurifestivali kohta infot jagav veebikeskkond, millesse hakkab pääsema Jõgeva kultuurikeskuse kodulehe www.jogevakultuurikeskus.ee kaudu. Sinna paneme üles registreerimisblanketi, repertuaari ja muud olulised asjad.”
Mis saja aasta tagusesse esimesse Jõgeva laulupeosse puutub, siis seda peeti tuntud seltsitegelase Villem Siku eestvõttel Piibe maantee ääres Elia talu kaasikus. Lauljaid oli kokku 160, mis olnud selle aja kohta aukartust äratav arv. Jõgevamaa rahvakultuurifestivali laulupeol on lauljaid kindlasti tunduvalt rohkem. Kas selline festival jääb ühekordseks ettevõtmiseks või kasvab traditsiooniks, seda näitab tulevik.
i
RIINA MÄGI
