Veidi enne jaanipäeva avalikustatud kriisiplaan, mille jõustumisel oleks sada tuletõrjujat töö kaotanud ning allesjäänud päästjatel oleks selle arvelt palka tõstetud, Jõgevamaale ei jõudnud – mingeid koondamisplaane siin Jõgevamaa päästeosakonna juhataja Jüri Alandi sõnul tehtud ei ole.
Nüüdseks kõrvale heidetud kriisikava asemel on avalikustatud uus reformikava, mis tuletõrjujate koondamisest ei räägi, küll aga muutustest palgasüsteemis ja tööajas.
Keskeltläbi 4000 kroonine palgatõus ja uus töögraafik, mis näeb ette senise 24 tunni asemel 12-tunniseid valveid, puudutab 59 suuremat komandot. Väiksemates Eesti paikades töötavatel päästjatel palgatõusu oodata pole põhjust, uus reformikava seda ette ei näe. Ka vahetused jäävad sama pikaks kui praegu, mis tähendab, et võimalus palgale vabade päevade arvelt lisa teenida jääb alles.
Jõgevamaa päästjate saatus teadmata
Seda, milline saatus ootab reformide jõustumisel Jõgevamaa viie komando päästjaid, Alandi öelda ei oska. ?Meieni on jõudnud sama info, mis ajakirjanduses liigub. Täpsemat komandode liigitust praegu veel ei tea,? ütles ta. ?Samuti ei tea reformijärgset komandode isikkoosseisude suurust,? lisas ta.
Lõuna-Eesti päästekeskuse direktori Margo Klaosi sõnul selgub päästekomandode uus jaotus septembriks. ?Praegu on koostatud põhjalik andmebaas kogu Eesti kohta, kus on kirjas elanike paiknemine, erinevate riskiobjektide paiknemine, liiklustihedus, raudteeliiklus, väljakutsete statistika ja muu oluline, mille alusel valmib suve lõpuks uus päästekomandode teenistusmudel,? ütles Klaos. ?Sellest tulenevalt määratakse komandode isikkoosseisu suurused, tehnika ja päästjate kvalifikatsiooni vajadus ning otsustatakse sobivaim töökorraldus,? lisas ta.
Jõgeva tuletõrjuja Gennadi Randoja plaanitavaid reforme ei toeta. ?Ma ei suhtu hästi sellesse 12- tunnisesse tööpäeva, kuna siis kaob ära võimalus lisatööd teha,? lausus ta. ?Suurem osa meist teeb lisatööd, muidu ei elaks lihtsalt ära,? lisas ta.
Randoja sõnul oleks kõik suurepärane, kui reform näeks ette piisavalt suurt palgatõusu, et päästjad saaksid kerge südamega oma lisatööst loobuda. Praegu väljapakutud palgatõus Randojat aga ei rahulda. ?Elukallidus mängib ka rolli, järgmisel aastal tõusevad ühes palkadega hinnad,? rääkis ta. ?Kui palk ainult natukene tõuseb, siis see ei aita ega hoia kedagi siin kinni.?
Enda tuleviku suhtes päästjana on 16 aastat tuletõrjuja ametit pidanud Randoja ebakindel. ?Ei oska öelda, mis ma edasi teen, kas jään tööle või mitte, eks ma vaatan seda,? lausus ta.
Eelarve on tunduvalt suurenenud
Eesti päästeameti peadirektori Kalev Timbergi sõnul muutub olukord päästeametis aina paremaks: riigi suhtumine on viimaste aastate jooksul palju paranenud ning eelarve on alates 2005. aastast oluliselt suurenenud.
?Me oleme saanud tänu eelarve tõusule uut tehnikat ja oleme tükati tõstnud palkasid. Õige pea saab päästeamet juurde veel 44 uut masinat, lähema pooleteise aasta jooksul tuleb veel 10 masinat. Meil on Euroopa Liidu rahadest saada kuskil 170 miljonit krooni kolme aasta jooksul reostustõrje ja metsatulekahjude jaoks,? loetles Timberg.
Timbergi arvates tagavad uuendused parema toimimise. ?Seni on kõik läinud õiget rada. Kõige tähtsam, mida me tahame, on see, et päästjad oleks motiveeritud, et neil oleks huvi töötada põhikohaga meie juures. Kui kõik läheb hästi, muutub ka palgasüsteem ja päästjate palgad tõusevad kuskil 30-40 protsenti,? rääkis Timberg. ?Kõik see koos ? hea tehnika, hea koolitus ja hea motivatsioon – peab andma selle, et me muutume paremaks,? lisas ta.
Seda, et päästjatest suur puudus oleks, Timberg ei arva. ?Pigem on probleem selles, et peame arvestama demograafilise situatsiooni muutumist riigis lähema 5-7 aasta jooksul, kus aktiivseid, ilusaid, tugevaid ja tarku mehi on ühiskonnas aina vähem, samal ajal kui selliste meeste peale on väga palju tahtjaid – piirivalve, politsei, päästeamet. Me peame oleme konkurentsivõimelised,? ütles Timberg. ?Teine asi on see, et tuleb hoida häid mehi, et nad töötaksid päästjatena optimaalse aja, ütleme 20-25 aastat,? lisas ta.
Murepunkte siiski on
Timbergi sõnul on korrastamist vajavaid valdkondi päästeametis mitmeid. Esiteks tuleb tema sõnul parandada suurõnnetustele reageerimist. ?Oluline on, et päästeamet suudaks vajadusel kaasata teisi komponente nagu keskkonnateenistus, piirivalve või sõjavägi. Süsteemi peab korrastama selliselt, et see oleks peaaegu automaatselt toimiv,? rääkis Timberg.
Teine asi, mida tuleks Timbergi sõnul teha, on ühtsete sisemiste süsteemide loomine nii, et eri piirkondades oleks ühesugune lähenemine väljaõppele ja staabitööle ning samasugune väljasõitude kord.
Jõgeva päästja, Gennadi Randoja lisab siia loetellu päästjate suurima mure ? palgaküsimuse. ?Paljud, kes muidu tööle jääksid, lähevad sellepärast ära, et palgad niivõrd madalad on,? lausus Randoja.
Plaanitavad reformid:
* Umbkaudu 15% komandodest, mis asuvad suuremates Eesti paikades nagu Tallinn ja Tartu, hakkavad töötama 12-tunnise graafikuga ning päästjad hakkavad seal saama praeguse 10 000 krooni asemel 14 500 krooni.
* Umbkaudu 55% komandodest, mis asuvad Eesti väiksemates linnades ja asulatest nagu Valga ja Võru, hakkavad töötama 12-tunnise graafikuga ja päästjad hakkavad seal saama praeguse 9000 krooni asemel 13 000 krooni.
* Umbkaudu 30% komandodest, mis asuvad väikestest Eesti paikades nagu Kõpu, töötavad edasi 24 tunnise graafikuga ning päästjad saavad seal ka edaspidi 8180 kroonist palka.
allikas: Postimees, 13. juuli 2007
Liis Rohtmets
