|
|
Eile algasid Jõgeval XXII Betti Alverile pühendatud luulepäevad “Tähetund”, millel loetakse Kersti Merilaasi ja August Sanga luulet. “Tähetunni” paremad lavastused, lavastajad ja näitlejad kuulutatakse välja täna kell 16. |
“Tähetunni” avamisel anti traditsiooniliselt üle mittetulundusühingu Tähetund aastapreemiad, mille tänavu pälvisid noor reklaamikunstnik Tuuli Laumets ja Eesti Harrastusteatrite Liidu tegevjuht Kristiina Oomer. Tuuli Laumets lõpetas kevadel Tartu Kõrgema Kunstikooli ja töötab praegu Tallinnas reklaamiagentuuris Age McCann. Ta on kujundustööga aidanud nii Jõgeva kooliteatrit Liblikapüüdja kui ka MTÜd Tähetund ning koolitüdrukuna uurinud ka Liblikapüüdja ajalugu. Aastapreemiat vastu võtma tulla ta paraku ei saanud, sest pidi tööl olema.
Kristiina Oomer, kes kuulub ka tänavuse “Tähetunni” žüriisse ehk Akadeemiasse, oli aga kohal ja talle anti preemia saalitäie luulesõprade ees üle.
“Olen preemia üle väga õnnelik ja tänulik. Jõgeva on minu jaoks oluline koht, sest siin elas kunagi mu vanavanaema, siin veetis osa oma kooliaastatest mu Laiusel sündinud ema ja mina isegi olen lapsena Jõgeval elanud,” ütles Kristiina Oomer. “Nüüd on Jõgeva minu jaoks ka “Tähetunni” linn. “Tähetund” on kooliteatriliikumisele erakordselt palju andnud. Luule puhul on oluline sõna, aga sõnu ei saa öelda, kui nende taga pole ühtki mõtet. Siin, “Tähetunnil” on noored juba enam kui kaks aastakümmet saanud mõelda iseenda ja maailma üle. “Tähetunni” oluliseks fenomeniks ongi selle pikk traditsioon. Tore, et siinsed korraldajad on suutnud traditsiooni nii kaua hoida. Aga hoida on nad suutnud sellepärast, et nad on uskunud sellesse, mida teevad.”
Suured ootused
Luulepäevadele tuli Kristiina Oomer, nagu ikka, suurte ootustega.
“Tegin seekord ka väikest eeltööd: lugesin kodus Kersti Merilaasi ja August Sanga tekste üle. Kui tekstid tuttavad, on palju huvitavam lavastusi jälgida, sest saad palju paremini aru, mida öelda tahetakse,” ütles ta.
Kui temal on varasemast võtta õige mitme “Tähetunni” žüriis kaasa tegemise kogemus, siis Liblikapüüdja vilistlane, näitleja ja näitekirjanik Martin Algus on Akadeemia uustulnuk. Temagi kinnitas, et ootab “Tähetunnilt” suuri elamusi.
“Olin hindajate hulgas möödunud aasta aprillis Jõgeval toimunud gümnaasiumiastme kooliteatrite riigifestivalil ja toona sain päris võimsa laengu sellest, kuidas noored laval eri autorite tekste tõlgendasid. Loodan midagi sarnast kogeda ka nüüd,” ütles Martin Algus.
“Tähetunni” ühe korraldaja, Jõgeva kooliteatri Liblikapüüdja lavastaja Lianne Saage-Vahuri sõnul on Kersti Merilaas ja August Sang küll väga produktiivsed autorid, ent selliseid tekste, mida õpilastrupiga lavale seada, pole nende loomingus siiski palju.
“Seda on kurtnud teised juhendajad ja seda kogesin ka ise, kui lavastusi kokku panema hakkasin,” ütles Lianne Saage-Vahur.
Palju allteksti
Nii Merilaasi kui ka Sanga loomingus on tema sõnul palju tugeva alltekstiga luuletusi, mis tuleks enne lavale seadmist n-ö lahti muukida. Seda, mida laval mängida, on nende tekstides aga suhteliselt vähe.
“Samas ei maksa arvata, et sajand tagasi sündinud luuletajate loomingu hulgas puuduksid tekstid, mis tänapäeva inimest, sealhulgas noort kõnetaksid. On ka selliseid, mis kõnetavad, ja kuidas veel!” sõnas Lianne Saage-Vahur.
Nii Lianne Saage-Vahur kui ka Kolga kooliteatri Kohal-olijad juhendaja Terje Varul ennustasid, et kahe päeva jooksul jõuavad mõned tekstid laval päris mitu korda korduda.
“Mulle kui kirjandusõpetajale meeldib Kersti Merilaasi looming väga,” ütles Terje Varul. “Lavale seada pole tema ja August Sanga luulet aga tõesti lihtne.”
Jõgeva kultuurikeskuse galeriis saab “Tähetunni” ajal vaadata Kersti Merilaasi ja August Sanga (esimese sünnist möödus sada aastat möödunud aasta lõpus, teise sünnist tänavu) elu ja loomingut tutvustavat rändnäitust, mille on koostanud luuletajatepaari tütretütar, Tartu ülikooli raamatukogu kogude direktor Kristina Pai. Eile õhtul kogunesid noored luulehuvilised aga mälestushetkele Betti Alveri parki, mis oli justkui selle auks kattunud esimese lumega.
i
RIINA MÄGI
