?On igati sümboolne, et Jõgeva sai kino tagasi just Eesti Vabariigi 90. ja Jõgeva linna 70. sünnipäeva aastal,? ütles ?Piafi? seansile eelnenud kino avatseremoonial Jõgeva linnapea Viktor Svjatõ?ev. ?Loodame, et koos kino avamisega tuleb linna tagasi ka kinokultuur.?
Kino taastamisse investeerisid riik ja linn ühtekokku 1,2 miljonit krooni, kusjuures miljon tuli riigilt. Nii suure kinotoetuse said riikliku programmi ?Kino tuleb tagasi? raames ainult kaks Eesti linna ? peale Jõgeva veel Sillamäe. Kopsaka kinotoetuse eest avaldas linnapea tänu Raivo Palmarule, kes Jõgeva kinoprojekti käivitumise ajal kultuuriminister oli, ning programmi ?Kino tuleb tagasi? eestvedajale, kultuuriministeeriumi filminõunikule ja toetusi jaganud kinokomisjoni esimehele Meelis Muhule.
Samuti tänas linnapea kino käivitamisele kaasa aidanud linnavalitsuse töötajaid eesotsas arenduse peaspetsialisti Erki Tederiga, Jõgeva Linnavara, OÜsid Stesamex ja TAA Elekter, OÜ Music Center tegevjuhti Margus Leverit, jõgevlasi kino alal nõustanud Tapa Kultuurikoja direktorit Arvo Sillat ja kinomehhaanikut Einar Vuksi ning noorte hulgas kinoalast küsitlust läbi viia aidanud Jõgeva Gümnaasiumi ja Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilasesinduste juhte Mari-Liis Saart ja Marja-Liisa Roosi.
?Eriti suure tänu oleme võlgu kultuurikeskuse rahvale eesotsas juhataja Airi Rütteriga: selle eest, et nad vaatamata keskuse suurele hõivatusele olid nõus ka kino oma ?tiiva alla? võtma,? ütles Viktor Svjatõ?ev.
Kui praegune kultuuriminister Laine Jänes viibis üleeile Moskvas ega saanud seepärast kino avamisele tulla, siis eksminister, Akadeemia Nord õppejõud Raivo Palmaru ja Meelis Muhu olid kenasti kohal.
?Kinoaparatuur oli küll kallis, aga kulutatud raha kaaluvad üles need elamused, mille inimesed tänu sellele saavad,? ütles Raivo Palmaru. ?Tihti kiputakse arenguna käsitlema üksnes majanduslikku arengut, aga tegelikult on veelgi olulisemad mõtlemise, keele ja argumentatsiooni areng. Meie mõtlemine pole kunagi üksnes meie oma, vaid see sõltub meid ümbritsevast kultuurist. Kino ja filmikunst on aga kultuuri osad.?
Roll sotsiaalsemaksMeelis Muhu sõnul oli 1980. aastate lõpus Eestis ligikaudu 600 kinosaali, praegu aga umbes kümme korda vähem.
?Kuna kinovaatamise võimalused on nii dramaatiliselt vähenenud, teeb iga taasavatav saal suurt rõõmu,? ütles Meelis Muhu. ?Tänapäeva tehnika võimaldab liikuvat pilti vaadata ka mobiiltelefonist, arvutist ja telerist, aga kino jääb sellele vaatamata alles. Ainult tema roll muutub sotsiaalsemaks. Inimesed ei taha kinos üksnes liikuvat pilti vaadata, vaid ka koos naerda ja muid emotsioone väljendada. Riigi ja omavalitsuse asi on seda neile võimaldada.?
Meelis Muhu sõnul on eesti filmikunst praegu tõusuteel.
?Loodan, et Jõgeva rahvas näeb tänavu valmivad filmid ?Taarka?, ?Mina olin siin? ja ?Detsembrikuumus? ära peatselt pärast nende linaletulekut,? ütles Muhu ja avaldas heameelt, et ka viimane Eesti maakonnakeskus nüüd kinotehnikaga varustatud on.
?Tõsi, paari kuu pärast ei tarvitse pilt siin saalis enam nii rõõmustav olla kui tänasel avaseansil, sest siis saabub aiamaade harimise aeg, selle järel aga heinateo- ja kartulivõtuaeg. Aga leidke ikka aega kinno tulla ja tõestage, et kino on teile tõepoolest vaja!? ütles Muhu.
Tehnikaga veel probleemeKui Viktor Svjatõ?ev, Raivo Palmaru ja Meelis Muhu ekraani ees sümboolse filmilindi läbi olid lõiganud, pandi üleval tehnikaruumis kinoprojektor käima. Tulemus polnud paraku päris see, mida rahvas ootas: pilt kippus udusevõitu olema ja vaatamata tehnikameeste (projektori kallal toimetasid avaseansil tapalased) pingutustele see palju ei paranenud. Subtiitrite lugemine kujunes seetõttu päris suureks pingutuseks. Ka heli kvaliteet polnud päriselt ootuspärane, vaiksematel hetkedel kippus aga häirima tehnikaruumist kostev projektori kerimismüra. Olivier Dahani linateos Marion Cotillard?iga peaosas pakkus sellele vaatamata elamuse.
?Uue tehnikaga on praegu tõepoolest probleeme, aga loodetavasti saavad need lähiajal lahendatud,? ütles pärast seanssi linnavalitsuse arenduse peaspetsialist Erki Teder.
Ka küsitletud kinokülastajad tehniliste apsude üle liialt ei nurisenud ? mine tea, võib-olla sellepärast, et avaseanss oli kõigile tasuta.
?Kino taastamine on tänuväärt ettevõtmine,? ütles linnavolikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Viktor Nõmm. ?Nüüd saan ehk need filmid, millest ma senini ainult kuulnud olen, lõpuks ka ära vaadata. Iseasi, et kui noori kinno meelitada tahetakse, siis tuleks natuke teistsuguseid filme näidata kui tänane.?
?Mina selle inimese nahas olla ei tahaks, kes filmivaliku üle otsustama hakkab,? tunnistas Betti Alveri Muuseumi juhataja Toomas Muru. ?Repertuaaripoliitika on ju sellise ettevõtmise juures otsustava tähtsusega. Ning publik hääletab poliitika õigsuse üle, teadagi, jalgadega, st kas tuleb kinno või ei tule.?
Ausalt öeldes ei õnnestunudki allakirjutanul sotti saada, kes siis see filmide valimisel otsustava sõnaõigusega isik olema hakkab. Küll aga tahaksin õiendada ära ühe eelmisse kinoteemalisse loosse sisselipsanud vea: Jõgeva kino repertuaar ei ole maikuuni tervikuna paigas, vaid teada on vaid ühe levitaja ? Tallinnfilmi ? poolt maikuuni Jõgevale pakutavad väärtfilmid. Ning Tallinnfilmi sisustada jääb igal kuul üks kinopäev. Ülejäänutel vaadatakse põhiliselt Hollywoodi toodangut levitava ASi Forum Cinemas ja OÜ Estinfilm kaudu saadavaid linateoseid.
Jõgeva kino avaseansi lõppedes pakuti kõigile kinolistele kohvi ja kringlit ning kultuurikeskuse majandusjuhatajast kinomehhaanik Vello Alliksaar lõi akordionil pilliloogi lahti. Järgmistel pühapäevadel ? see on ainus päev nädalas, mil kultuurikeskuse ajagraafik filme näidata võimaldab ? seansid nii pidulikud enam ei tule. Loodetavasti peab kinopublik kultuurikeskuse kenas korras ruumides siiski ka edaspidi lugu ega hakka neid popkorni, nätsu ja muuga reostama.
RIINA MÄGI
