Uue aasta algus tõi osades omavalitsustes kohustuse sortida lisaks pakendile, paberile ja papile ning ohtlikele jäätmetele prügi hulgast välja ka biolagunevad jäätmed.
Kui aga inimesed läksid kauplustesse biolagunevaid kotte küsima, tahtsid müüjad esialgu hirmust peitu pugeda, sest biolagunevaid kotte kahjuks müügil polnud. Kõik, mis müüki jõudis, osteti otsekohe ka ära. Nii juhtus ka Jõgeval, kus mõne päevaga osteti Kaubahall tühjaks, kuid õnneks tõi Jõgeva Majandusühistu kohe uued kotid müüki.
Mahutisse biolagunev vooderduskott
Kaupmeeste arvestused, et biolagunevad kotid on liiga kallid ja neid nagunii ei osteta, ei pidanud paika. Oma seisukohti on pidanud muutma mitmed kaupmehed, kes veel vana aasta lõpus ja ka uue esimestel päevadel kinnitasid: ei mingeid biolagunevaid kotte!
Selveri juht Ain Taube teatas, et esimene partii biolagunevaid kotte jõuab kauplustesse orienteeruvalt märtsis. Kottide hind klientidele ei muutu, need maksavad ikka 1.50, lisas ta.
Säästumarketi haldaja Rimi Food Eesti kommunikatsioonitöötaja Ruta Kallaspoolik ütles, et biolagunevad kotid jõuavad Säästumarketitesse aprillis.
Kui kodus või ka kontoris koguda biojäätmeid, siis peab olema mahuti, kuhu need panna. Ragn-Sellsi Lõuna piirkonna müügijuhi Piret Milleri sõnul on firmast võimalik tellida teenus, kus autojuht paneb juba konteinerisse biolaguneva vooderduskoti ja asendab selle igal tühjenduskorral uuega. “Kui konteineris on biolagunev vooderduskott, võite panna biojäätmed sinna ka lahtiselt. Kui aga kasutate kotti, peab see tingimata olema ainult biolagunevast materjalist,” lisas ta.
Esimeste prügiringide kogemus Jõgeva linnas on Milleri sõnul näidanud, et biojäätmete kogumiseks mõeldud konteinerid sisaldavad jäätmeid kõikvõimalikes kottides ja järelikult need kompostimiseks ei sobi.
“Kaubandusvõrgus on müügil maisijahust kotid, samuti sobivad paberkotid. Kindlasti ei tohi kasutada tavalisi kilekotte, olgu need siis läbipaistvad või mitte, ei sobi ka hästi õhukesed puuviljakotid,? kinnitas ta.
Omavalitsus toogu kotid müüki?
Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek ütles, et biolagunevaid kilekotte, mille tootmisel on üldjuhul kasutatud tärklist, müüakse paljudes kaubandusettevõtetes, näiteks Tallinnas müüb neid kilekotte Selveri kett. Väiksemate kottide (umbes 5 l) hind on poest 50 kaupa rullis ostes ligikaudu 1,5 krooni tükk, samas saaks neid hulgi ostes kindlasti hinnaga alla 1 krooni. Suuremad, 10-liitrised kotid maksavad umbes 2,3 krooni,? teatas Eek.
Tema sõnul on oluline veelkord rõhutada, et kui kohalik omavalitsus käivitab biojäätmete liigiti kogumise, siis peab see olema ära sätestatud kohalikus jäätme-eeskirjas.
“Kui biolagunevate köögijäätmete liigitikogumise tingimusena nähakse ette just biolagunevad kotid, siis peaks olema ka varem tagatud, et elanikud selliseid kotte kohapealt osta saavad. Variandid oleks siis kokkulepped kauplustega, aga teine tõsiselt võetav alternatiiv oleks siiski kohalike omavalitsuste jäätmekäitlusalane koostööstruktuur, mis Jõgevamaal kahjuks tõsiseltvõetavana puudub. Näiteks AS Väätsa Prügila Järvamaal (13 kohaliku omavalitsuse koostööstruktuur) ostabki selliseid kotte hulgi ja müüb neid elanikele umbes 1 kroon tükk,? tõdes Eek.
Kaugused Jõgeva- ja Järvamaal erinevad
Jõgeva linnavalitsuse keskkonna peaspetsialist Jaan Vahtla kinnitas Vooremaale, et nad on linnarahvale välja pakkunud biolagunevate jäätmete käitlemiseks peale äraveo ka muid võimalusi, milleks on kompostimine kohapeal ja komposti kasutamine kohapeal, linna haljastuses, või selle äravedu kompostina, kindlasti ka nn köögihundi kasutamine.
“Erinevalt Tallinnast, kus see pole lubatud, on Jõgeva linnas see luba olemas kohalikult vee-ettevõtjalt. Samuti oleme soovitanud ühiste mahutite kasutamist elamute juures, kus seda jäätmeliiki tekib vähem, kui iganädalase äraveo minimaalne maht ? 140 liitrit,? märkis Vahtla.
Tema sõnul võib omavalitsuste koopereerumine selles osas praeguses olukorras, kui Jõgeva linn on maakonnas ainus, kellel on rakendunud korraldatud jäätmevedu, osutuda võimatuks.
“Oleme teadlikud teiste maakonna kohalike omavalitsuste vastuseisust biolagunevate köögijäätmete eraldikogumisele,? nentis ta.
Vahtla sõnul ei maksa eeskujude otsimisel unustada, et Põltsamaa linn on Väätsa prügila piirkonnas. Väätsa prügila omakorda on suuremate kogemustega ja organiseerimisvõimega.
“Jõgevamaa pole veologistikalt sarnane Järvamaaga, kus linnade vahekaugus on poole väiksem. Siin on ühest linnast teise 30 ja rohkem kilomeetrit, vahepeal väikesed asulad. Siit Väätsale on ligemale 90 kilomeetrit. Ka ei maksa unustada, et biolagunevate jäätmete kogumine Järvamaal oli pilootprojekt, mida kohalikud omavalitsused ei rahastanud üksi. Jõgeval on selle jäätmeliigi kogumise nõue volikogu poolt kehtestatud jäätmekavas (2005) tingimusel, et kui Torma prügilas on kompostimisväljak (2007), siis siin köögijäätmeid äraveoks koguda ka tuleb. Kava vastuvõtmise ajal oli köögijäätmete vastuvõtutasu teistes prügilates sümboolne. Et vedu nüüd nii kalliks võib minna, ei teatud.
Olles logistiliselt sellises asukohas, jäämegi arvatavasti üksi tegutsejateks. Siiski, koostööd saame teha Jõgeva vallaga pärast seda, kui linna jäätmejaam saab ka kompostimisväljaku haljastujäätmete tarbeks, loodetavasti aastal 2010,? lõpetas ta.
Cista on valmis paberkotte valmistama
Põlvamaal tegutseva paberivabriku Cista juht Kaido Õunapuu ütles, et nemad on valmis tegema paberkotte, mis peaksid sobima nii biolagunevate jäätmete kui ka paberi ja papi konteinerisse, kuid vaja on teada mõõtmeid.
Kotid peaksid Õunapuu kinnitusel olema inimestele kättesaadavad ning seega müügil mingis kaubandusketis. Siiani pole keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eek tunnistanud paberkotte biolagunevateks. Ka see küsimus tuleks Õunapuu sõnul kõigepealt lahendada. Tema sõnul peaks paber lagunema kolme kuuga.
Seni on Cistaga koostöösoovi üles näidanud Tartu inimesed ja Õunapuu loodab sellest ka asja saavat.
Kaido Õunapuu sõnul teeb ta praegu kodus katset erinevas suuruses paberkottidega, kui kiiresti need biolagunevaid jäätmeid täis saavad. Samas katsetab ta ka, kui kaua paberkott vastu peab, kui sinna panna näiteks märjad kartulikoored.
HELVE LAASIK
