Jõgeval korraldatakse toidu minimess

Laupäeval oodatakse toiduhuvilisi Jõgeva kultuurikeskuse juurde, kus toimub järjekorras kolmas Vooremaa toidu minimess ehk ehe Jõgevamaa toidu pidu.


Jõgevamaa Koostöökoja kohaliku toidu spetsialisti Ülle Juki sõnul ootavad külastajaid laupäeval kohalikud toidutootjad hea koduse tootevalikuga. „Sellises formaadis oleme teinud messi kaks korda, 2015. ja 2016. aastal. Eelmine aasta jäi vahele, aga siis oli Jõgevamaa esindatud Eesti toidu peol Tartus,“ sõnas ta. Kui laupäeval läheb hästi, siis on minimessi ka järgmisel aastal oodata. „Tahame väiketootjad suurtelt laatadelt tuua maakonna keskele,“ kinnitas Jukk.

Missivõistlust tänavu ei tule

„Tahtsime Eesti Taimekasvatuse Instituudist saada ka kartulite näitust, et tutvustada olemasolevaid kartulisorte ja anda teada, mida Jõgeval kasvatatakse ning aretatakse, kuid kahjuks leiti, et tänavune kartul ei ole küllalt ilus, et seda rahvale näidata. Seega kartulite missivõistlust seekord teha ei saa,“ ütles Jukk, avaldades lootust, et võib-olla on järgmine suvi põllumeeste vastu heldem.

Siiski pakutakse laadal puhtast loodusest korjatud mett, suitsuliha, kala- ja kitsepiimatooteid. „Arvan, et toidukorvi saab täiesti kokku,“ oli Ülle Jukk positiivne. Kuigi möödunud nädalal toimus Palamuse laat, annab toidu minimess võimaluse rahulikumalt sisseosteid teha ja kohalike tootjatega tutvuda. Just viimaste kohta jagub Jukil vaid kiidusõnu. „Eesti tootjad on väga toredad, sest teevad oma tööd südamega ja tegelevad sellega, mis neile meeldib. Olen viimastel aastatel täheldanud, et koos tehes on rõõm palju suurem kui üksinda tegutsedes, see annab võimaluse tegeleda tootearenduse, pakendite ning väljanägemise arendamisega. Ja koos tehes hakatakse paremini silma.“

Spetsialisti hinnangul väiketootjaid Eestimaale ja maakonda laatadele ja festivalidele siiski jagub. „Agaramad on need, kellel on kooskäimise kogemus pikemalt olemas. Nendel, kes alles turgu kompavad, on kahtlusi rohkem,“ märkis Jukk, lisades, et väiketootjaid pole palju juurde tulnud, aga on neid, kes on agaramalt tootma hakanud. „Väiketootjad teevad seda tihti põhitöö kõrvalt, see seab oma piirid,“ tõdes ta.

Külalistel on laupäevasel minimessil võimalik tutvuda Liivimaa maitsete töötoaga. „Projekt „Liivimaa toidutee“ on Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti koostööprojekt. Töötuba on mõeldud toidupakkujatele ja toitlustajatele. Kõik külastajad saavad jälgida, mida töötoas tehakse, menüü on põnev ja pärast on võimalik ka valminud toite maitsta,“kirjeldas Jukk. Töötuba algab kell 11 ning lõpeb 14 või 15 paiku.

Helde toiduaasta

Eestimaine toidukaup läheb ostjatele hästi peale, kuigi väiketootja kaup on kallim kui poes. „Palamuse laadal tundus, et inimesed ostavad rohkem kaupa kaasa. Kui eelmisel ja üle-eelmisel korral jäi silma, et laadal veedeti pigem lihtsalt aega, siis tänavu osteti rohkem. Väiketootjad ei kurda, oma kraam müüakse ära ja mõnikord tuleb puudugi,“ kinnitas Ülle Jukk.

Tänavune aasta on Peipsi piirkonnale helde olnud, sest lisaks legendaarsetele küüslaugufestivalile ja Palamuse laadale tõi vabariigi sünnipäev meie maakonda ka suure Peipsi toidutänava, lisaks Sibulatee puhvetite päeva ja palju muid üritusi. „Peipsimaa maitsete aasta lõppes kevadel ja see oli väga tänuväärne, sest võimaldas rohkem tähelepanu saada. Peipsi äär on kullaauk, mida teistele näidata,“ rõõmustas Jukk.

Kui peamiselt tuntakse Peipsi äärt kala, sibula ja kurgi poolest, siis täna nähakse vaeva, et seda „püha kolmainsust“ murda. „Tegelikult seostuvad Peipsi piirkonnaga ka muud toidud, juurde on tulnud palju uusi maitseid ja me sooviksime seda müüti murda,“ rääkis Ülle Jukk, kinnitades samas, et ka laupäeval saab Jõgevalt siiski ka suitsukala osta. Sibulat soovitab kohaliku toidu spetsialist soetada siiski otse Peipsi äärest. Olgugi et üritusi on palju, on kõigile külastajaid jätkunud. „Need, kes teavad, mida nad osta tahavad, tulevad ikka kohale,“ nentis Jukk.

KERTTU-KADI VANAMB

blog comments powered by Disqus