Aasta jooksul on Jõgeval soojuse hind tõusnud 61 protsenti. Kallimaks kui Jõgeval võib toasooja hind tõusta 1. aprillist vaid Tallinna võrgupiirkonnas, ulatudes 943,70 kroonini megavatt- tunni eest.
Energiaturu Inspektsiooni kinnitatud soojusenergia piirhind ongi 926,11 krooni megavatt-tunni eest.
Gaas kallines nelja kuuga 40 protsenti
Eraküte AS tegevjuhi asetäitja Priit Tiidu sõnul hakkab ettevõte alates aprillist Jõgeval müüma soojust hinnaga, mille aluseks on tegelik maagaasi ostuhind.
“Loodetavasti ei kujune aprillis maagaasi ostuhind nii kõrgeks, et me piirhinna kehtestama peame,? märkis Tiit.
Tema sõnul on soojuse hinnatõus alates aastast 2005 olnud tingitud vaid kütusehinna tõusust, kuna sellest ajast on soojuse hinda muudetud valemi alusel, mille on tinginud gaasi hinna muutumine. “Valemi kehtestamise ajal oli gaasi hind ca 1300 krooni 1000 kuupmeetri eest. Aprilli piirhinna taotluses prognoosisime gaasi hinda üle 4500 krooni 1000 kuupmeetri eest,? tõdes Tiit.
Tema kinnitusel on maagaasi hinna arvutamise aluseks üheprotsendilise väävlisisaldusega masuudi ja kergkütteõli maailmaturu hind. 2007. aasta jooksul mõlemad hinnad kahekordistusid. Septembrist kuni detsembri lõpuni tõusid hinnad 40 protsendi võrra.
Miks viimane hinnatõus on Jõgeval kõige suurem, teistes linnades ja omavalitsustes jääb megavatt-tunni hind pisut üle kaheksasaja krooni, Tiit eraldi ei põhjenda, väites, et Jõgeva hinnatõus on tulenevalt maagaasi hinnatõusust olnud ja on ka tulevikus sama suur kui teistes linnades, sest Eesti Gaasi hinnapoliitika on nn vabatarbijatele ühesugune.
“Gaasi müügihinna valemi põhimõtted ja maailmaturu vedelkütuste hinnad on kõikidele Eesti Gaasi vabatarbijatele ühesugused,? tõdes ta.
Kütuste hinnaralli jätkub
Jõgeval pole alternatiivsete kütuste kasutuselevõtule mõeldud, sest nendegi hinnad kerkivad kosmilistesse kõrgustesse. “Peame pisut ootama ja vaatama, kuidas muutuvad vedelkütuste hinnad kevadel ja millisel tasemel toimub stabiliseerumine.
Teine küsimus on kodumaine biokütuste turg, kus täna on samasugune hinnaralli nagu vedelkütustega maailmaturul. Selle aasta lõpus toimub oluline biokütuste tarbimise kasv Eestis ja see avaldab kindlasti mõju nii kohalikule biokütuse hinnale kui ka kättesaadavusele,? selgitas Erakütte tegevdirektori asetäitja.
Samuti ei saa tema hinnangul väita, et täna mõnes piirkonnas soojuse hinnad langevad. “Kindlasti ei saa see nii olla, sest mitte ühegi kütuseliigi hind ega ka muu kulukomponent, mis soojuse hinda mõjutab, pole odavamaks läinud. Tegu saab olla vaid korrektsiooniga ehk eelneval perioodil on olnud kütuse hind madalam, kui see on planeeritud.”
Jõgeva linnapea Viktor Svjatõ?ev ütles, et vastavalt kehtivale seadusele ei saa Jõgeva linnavõimud soojuse hinnakujundusse sekkuda. Soojuse piirhind Jõgeval on kooskõlastatud energiaturu inspektsiooniga. Piirhindu kooskõlastab konkurentsiamet.
Linnavalitsus ja linnaelanikud saavad juhtida inimeste tähelepanu sellele, et tuleks soojustada majade välisseinu, et vähendada soojakadusid. Jõgeval on mitmed korterelamud seda juba teinud ning ka linnale kuuluvaid hooneid on soojustatud. Siin on eelis nendel, kes on vastavad kulutused juba teinud.
Samuti saab remontida ja tasakaalustada olemasolevaid küttesüsteeme, vahetada aknaid ja välisuksi soojapidavamate vastu. Eraküte jätkab vastavalt erastamislepingule ka soojatorustike renoveerimist linnas.
Toimetulekutoetus vähekindlustatutele
“Hinnatõusud löövad kõige valusamini väikese sissetulekuga elanike rahakoti pihta. Nende kodanike majandusliku toimetuleku parandamiseks on ette nähtud riiklik toimetulekutoetus, mida on võimalik saada juhul, kui pärast eluasemekulude tasumist jääb üksikisikule või perele alles raha vähem, kui on riiklikult kehtestatud toimetulekupiir,? ütles linnapea.
Alates käesoleva aasta 1. jaanuarist tõusis toimetulekupiir üksi elavale või pere esimesele liikmele 1000 kroonini, iga järgneva pereliikme toimetulekupiir on 800 krooni. Vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele peavad kohalikud omavalitsused kehtestama eluasemekulude kompenseerimisele piirmäärad nõnda, et oleks tagatud inimväärne toimetulek. Sisuliselt tähendab see, et piirmäärad peaksid katma isiku/pere reaalsed kulud eluasemele.
Jõgeva Linnavolikogu määrusega 29. juunist 2006 kehtestatud piirmäärad on välja töötatud võimalikke eluasemekulude hinnatõuse silmas pidades.
Toimetulekutoetuse arvestamiseks ja nõustamiseks tuleb pöörduda Jõgeva Linnavalitsuse sotsiaalosakonda, kust saab küsimuste tekkimisel täpsemat infot.
?Küttehinna järsk tõus on väga valulik. Valdav osa meie kaupade ja teenuste hindadest on viimasel ajal võrdsustunud keskmiste Euroopa Liidu hindadega. Paraku palgad ei jõua neile hindadele järele,? tunnistas linnapea.
Samas märkis ta, et meil on palju arenguruumi kokkuhoiu teemal. Viimase paarikümne aasta jooksul on energiakandjate hinnad sageli hinnaralli eestvedajad.
?Pole kaugel aeg, kus meile propageeriti hakkepuidu baasil kütet, siis elektrikütet, maagaasi jne. Kõik on muutuv ja tuleb vaadata pikemas perspektiivis. Maagaasil töötav keskkatlamaja on linnale senini olnud küllalt stabiilne soojusandja. Mäletan aegu, kui muudel kütteliikidel olevad katlamajad Eestis külmusid suurte külmadega, kuid Jõgeval toimis maagaas suurepäraselt,? tõdes linnapea.
HELVE LAASIK
