Jõgeval kallines toasoe

ASi Eraküte Jõgeva võrgupiirkonna tarbijad peavad senise 505,18 krooni asemel nüüd megavatt-tunni eest välja käima 654,17 krooni. Mõlemale summale lisandub käibemaks. 505,18 kroonine hind polnud sealjuures veel jõudnudki eriti kaua püsida: see kehtestati tänavuse aasta alguses.

“Eesti Gaasi poolt meile müüdava maagaasi hind tõusis nii järsult, et see lihtsalt pidi ka soojusenergia hinnas kajastuma,” ütles ASi Eraküte Jõgeva osakonna juhataja Endel Varik. “Soojusenergia hind tõusebki just gaasihinna tõusu jagu, omalt poolt me sinna midagi n-ö salamisi juurde sokutanud pole. Sellist asja ei laseks soojusenergia hindadel silma peal hoidev Energiaturu inspektsioon läbigi ? see on väga karm asutus.”

Kui Eraküte oma tarbijaid soojahinna tõusust, nagu seadus ette näeb, kolm kuud ette teavitas, ei järgnenud sellele mingit pahameeletormi. Ka nüüd, mil hinnatõus teoks sai, pole veel keegi kurjustanud. Ent ega uue hinnaga arveid pole keegi veel saanud ka.

Erakütte Jõgeva katlamajast saavad toasooja 41 Jõgeva Elamu hallatavat ja 9 korteriühistute poolt hallatavat korterelamut (ühtekokku on neis 1799 korterit), 16 munitsipaal- ja riigiasutust, 9 äriühingut ja üks eramu. Kas mitu aastat enam-vähem samal (ja mitte väga kõrgel) tasemel püsinud soojavõlad nüüd kasvama hakkavad või mitte, seda Endel Varik ennustama ei hakanud. Küll aga lisas, et tuleva aasta juulis tõuseb soojusenergia hinnale lisatav käibemaks viielt protsendilt kaheksateistkümnele ja ka gaasi hind võib veel tõusta. Sellele vaatamata ei arva Varik, et Jõgeva katlamaja mõne aasta tagune puiduhakkelt gaasiküttele üleviimine oleks olnud viga.

“Pigem oli viga vahepealne puiduhakkele üleminek,” ütles Endel Varik. “Või täpsemalt: toona valiti liiga kehva kvaliteediga ja väikese kasuteguriga katel. Nüüd uuesti puiduhakkele üle minna oleks samuti mõttetu. Kuuemegavatine katel, mida meil vaja oleks, maksab 12 miljonit krooni ja kui see investeering lisada, siis ei tule soojusenergia hind sugugi madalam kui gaasiga küttes.”

Põltsamaal langeb

ASi Fortum Termest kolmest Põltsamaal tegutsevast katlamajast kahte köetakse põlevkiviõliga, üht põlevkiviõli ja puiduhakkega. Põlevkiviõli tegi teatavasti järsu hinnahüppe juba möödunud suvel ja siis kerkis ka Põltsamaa katlamajades toodetava soojusenergia hind 438 kroonilt 580 kroonile megavatt-tunni eest. Sel kevadel tõusis õlihind taas ja soojahinnale tuli veel sada krooni otsa. Nii et põltsamaalased on juba mõnda aega maksnud soojuse eest veel kõrgemat hinda kui jõgevlased oktoobrist maksma hakkavad.

Kuna praegu näitab põlevkiviõli hind pigem kerget langustendentsi, siis langeb ka Põltsamaa klientidele müüdava soojusenergia hind. Tõsi, ainult mõne krooni jagu: 685,17 kroonilt 681,72 kroonini.

“Meie firmas vaadatakse soojusenergia hind läbi iga kolme kuu tagant ja vajaduse korral korrigeeritakse seda vastavalt kütusehinna arvutamiseks välja töötatud ja Energiaturu Inspektsiooni poolt kinnitatud valemile,” ütles Fortum Termesti Lõuna-Eesti piirkonna juht Aare Jalajas.

Vahepealne järsk hinnatõus tarbijate hulgas suurt protestilainet esile ei kutsunud: Jalajase sõnul said tarbijad aru, et ega soojatootjagi selle vastu midagi teha saa. Ka ei tekitanud hinnahüpe võlgade lainet. Eelmise kütteperioodi algusest arveldab soojatootja mitte enam iga korteriomanikuga eraldi, vaid korteriühistutega. See tähendab, et soojatootjale makstakse korraga ära kogu maja soojaarve ja võlgniku korralekutsumine on juba majanaabrite asi. Ühtekokku on Fortum Termestil Põltsamaal 51 klienti ? kortermaju, koole, tööstusettevõtteid jne.

Kuigi ka gaasihind usinasti tõuseb, arvab Aare Jalajas, et juhul, kui torugaas, nagu lubatud, aasta või paari pärast Põltsamaale peaks jõudma, on mõttekas ka Fortum Termesti katlamajad gaasiküttele üle viia.

Fortum Termesti Adavere katlamaja peab soojaks kütma ainult ühe kontori- ja ühe koolihoone ning kümme väiksemat korterelamut. Selleks vajaliku soojakoguse tootmiseks piisab enamasti puiduhakkel töötavast katlast, põlevkiviõli on reservkütus, mida vajatakse vaid külmemate ilmadega. Kuna Adavere katlamajas olid olemas ka odavama hinna ajal ostetud kütteõli varud, on soojusenergia hind seal suudetud ikka veel üsna madal ? 463,25 krooni megavatt-tunni eest ? hoida. Samasse hinnaklassi jääb see Aare Jalajase arvates veel mõneks ajaks.

Kasulik leping

Hinnatõusu pärast ei pea muretsema ka Palamuse valla kahe suurema asula, Palamuse ja Kaarepere soojatarbijad. Kui varem tootis sealsetes katlamajades sooja vallale kuuluv OÜ Kaarepere Soojus, siis möödunud aastal otsustas vald seoses torugaasi Palamusele jõudmisega kahe asula soojamajandusele uue haldaja leida ? sellise, kes suudaks katlamajade gaasiküttele üleviimiseks investeeringuid teha ning oleks pädev ka gaasikatlamaju hooldama. Soojusenergia piirhind oli ette antud juba konkursi tingimustes. Nüüd seisabki valla ja ASi Termox vahel sõlmitud lepingus kirjas, et kuni 31. detsembrini 2007 peavad Palamuse tarbijad saama megavatt-tunni soojusenergiat kätte 492 ja Kaarepere tarbijad 480 krooniga.

Nii et talvele minnakse vastu, kuidas kusagil. Jõgeva linna soojatarbijatel jääb üle loota vaid soojemat talve kui mullune oli, muidu löövad küttearved küll väga valusasti rahakoti pihta. Kaugküttesüsteemist eraldumist ei peeta aga enam nii lootusrikkaks pääseteeks, nagu mõned aastad tagasi. Endel Variku sõnul pole Erakütte teenustest loobujaid Jõgeva linnas juba kahel viimasel aastal olnud. Küll aga on nii mõnigi majaühisus panustanud oma elamu soojustamisse.

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus