Jõgeval ja Laiusel peetakse sel nädalavahetusel traditsioonilist jääpurikafestivali. Eile meisterdati kesklinna pargis lumeskulptuure, täna valmivad ka tuleskulptuurid, mis süüdatakse traditsioonilise jääpurikavõistluse ajal. Laiuse mäel lastakse täna aga isetehtud kelkudega liugu.
Jääpurikafestivali saabumisest andsid tegelikult märku juba esmaspäeva hilisõhtul kesklinna parki tekkinud salapärased kuubikud: üks suur ja viis väiksemat. Kui suurel kuubikul neljapäeva hommikul puitümbris ära võeti, nägid kõik, et seal oli kokkupressitud lumi. Lumekuubiku kallal hakkasid aga askeldama Jõgeval elav kunstnik Ülle Ottokar ning Tartu skulptorid Henry Timusk ja Kalev Järvik. Juba samal õhtul oli suurt õuna ja selle seest välja vaatavat ussi (algamas on ju mao- ehk ussiaasta!) kujutav lumetaies enam-vähem valmis.
Eile andsid skulptorid oma taiesele viimast lihvi ja juhendasid üksiti Jõgeva Avatud Noortekeskuse komplekteeritud noorte lumetaidurite meeskondi, kes väiksematest kuubikutest lumeskulptuure vormisid. Skulptuuride meisterdamine lõppes Pappa Pizzas küpsetatud hiidpitsa ühissöömisega.
“Sooja ilma tõttu tuli meil piirduda üksnes vaadatavate lumeskulptuuridega, külmema ilmaga oleks saanud taiesed veega üle valades vastupidavamaks muuta ja siis oleks saanud neid ka ronimiseks või liulaskmiseks kasutada,“ ütles Ülle Ottokar.
Jääd ja tuld
Tänased festivalisündmused algavad kell 12 Laiuse mäel, kus toimub kelgušõu “Talvetrall
Jõgeval jätkuvad festivalisündmused täna kella kahe paiku päeval. Siis hakkavad Ülle Ottokari, Henry Timuski ja Kalev Järviku juhtimisel kesklinna kerkima tuleskulptuurid. Need pannakse kokku puidust ja põhust ning süüdatakse põlema purikavõistluse ajal, nii umbes kella poole viie või viie paiku. Millal täpselt, sõltub ilmaoludest.
Jääpurikavõistlust peetakse seekord kultuurikeskuse ees. Seekord jäävad purikalauad ja võistlejad maapinnale: kõrgele lavale, nagu viimastel aastatel, neid “komandeerima” ei hakata.
“Hoiame seekord, jah, madalat profiili,” ütles jääpurikafestivali korraldava MTÜ Miinus 43,5 eestvedaja Raul Taul.
Tema sõnul tuleb selgi aastal piirduda kunstpurikate sulatamisega, sest purikate kasvatamiseks tõotab ilm taas liiga soe tulla. Purikasulatajate võistkondi hakatakse registreerima kohapeal pool tundi enne võistluse algust, st kell pool neli.
“Loodame rohket osavõttu. Samas tuleks võistelda soovijail kiirustada, sest kohtade arv purikalaudade taga on piiratud,” ütles Raul Taul.
Purikavõistluse ajal leiab aset ka Jõgeva linna aastavahetuse ilutulestiku toetajate tänamistseremoonia. Publiku ja võistlejate tuju hoiab üleval JJ-Streeti tantsukava, osavamad saavad oma võimed proovile panna end zorb-pallide sees ringi veeretades.
Otse Ameerikast
Õhtujuhi DJ Kada suu läbi saab kuulda ka Jõgeva ilmahuvikeskuse naiste kogutud ilma-andmeid. Jääpurikafestivali iga-aastast külalist, ilmatarka Lelle Liisut seekord paraku Jõgevale tulemas pole: tema käib mullusest jaanipäevast saati taevasi radu ehk viibib seal, kus ilma-asju tegelikult aetakse.
“Kui õhtune tegevus kesklinnas lõpeb, jätame lumeskulptuure ilmestama väikese valgusmängu,“ ütles Raul Taul. “Need, kes veel lusti jätkub, on aga oodatud Saksa pubisse festivali afterparty’le.”
Kui pikaks lumeskulptuuride eluiga kujuneb, sõltub ilmast ja inimestest. Küsimusele, miks skulptorid üldse selliste paratamatult ajutiste taieste kallal mässata viitsivad, vastas Henry Timusk, et sellel on mitu põhjust.
“Lumest saab vähese vaevaga teha uhkeid ja suuri vorme suvalisse paika,” ütles Henry Timusk. “See võimaldab ennast skulptuuri alal proovile panna mitte ainult proffidel, vaid ka kunstiõppuritel ja kõigil teistel. Lumest skulptuure tehes võib katsetada ka igasuguseid naljakaid asju. Kui taies nurjub, pole maailm kohustatud koos sellega aastakümneid edasi elama. Kui aga õnnestub, pole välistatud taiesest vormi võtmine ja selle järgi kauem säiliva betoonskulptuuri valamine.”
Henry Timusk naasis hiljuti USAst Colorado osariigist Denveri lähedasest Breckenridge’i suusakeskusest, kus toimus 23. rahvusvaheline lumeskulptuuride valmistamise võistlus. Eesti võistkonnas olid peale tema Jana Huul, Lauri Tamm ja Agu Trolla ning nende skulptuur “Koit ja Hämarik” sai Mongoolia ja Kataloonia-Hispaania võistkonna loodud taieste järel kolmanda koha.
i
RIINA MÄGI
