Talgulisi jagus maakonnakeskuses viaduktist kuni “Karikakra” lasteaiani. Töid oli mitmesuguseid, alates prügi korjamisest kuni võsa lõikamiseni.
Jõgeva linna talgud on juba teist aastat linna sünnipäevaga tihedalt seotud. Ühise ettevõtmisena tegid vabatahtlikud, teiste seas linnajuhid ja -ametnikud, kodukoha 1. maiks kenasti korda. Ehkki linna ei koristata ainuüksi vabatahtlike jõul, siis osaliselt ikka. Leian, et oma puhkepäevast pisut aega näpistanud talgulised hindavad ja armastavad oma linna märksa rohkem kui neist mööda tõtanud uudistajad.
Üks suuremaid talgutöid oli Aia ja Pae tänava ristmiku haljasala korrastamine. See tähendas puuvõsude ja okste lõikamist, kuivanud puude langetamist ja võserikust väljatassimist. Tööd oli ees nii palju, et korrastatud haljasala tundus esmalt vaid ilusa unistusena. Kuid viimaks paistis lasteaed läbi metsistunud puuderäsu välja. “Lõpuks on meil lasteaed, mis enne läbi tihniku välja ei paistnud,” ohkas talguline Jaan Vahtla kergendatult. “Lasteaed sai nähtavaks! Paljud rääkisid, et see pole teostatav, kuid nüüd on põhjust imestada, kui hea tulemus sai.” Jaan oligi Jõgeva talgupäeva koordineerija. Ta on rõõmus, et sel aastal toimusid Teeme ära! talgud ilma erilise tagantutsitamiseta, rahva omal algatusel. “Palju oli tragisid inimesi, kes oma kandi talgupaigad internetis kirja panid ja end seal ära registreerisid,” nentis talguhunt Jaan Vahtla, kes töötab Jõgeva linnavalitsuses keskkonna ja maakorralduse spetsialistina.
Ühe näitena saab tuua Jõe tänava, kus usinad elanikud võtsid talgupäeva ette juba 23. aprillil. Üheskoos puhasti võsastunud teeääred, maha võeti ohtlikud oksad ja koristati prahti. Jaan Vahtla sõnul on see hea näide kodanikualgatusest.
Talgutöid jagus tõesti üle terve linna. Näiteks osales küüditatute pargi ümbruse heakorrastamisel
tosin väärikas eas prouat ja härrat. Sõbralikus tuttavate seltskonnas koristati olmeprügi, riisuti kokku lehti ja rohtu, saeti puuoksi. Kui park koristatud, mindi appi Betti Alveri muuseumi perele. Sealgi riisuti majaümbrust ja lõigati puudelt oksi.
Kodu ja koduümbrus korda – sellise nime all olid ennast registreerunud Pargi 6A maja talgulised. Kui talgupaigast möödusin, oli sealne plats juba korda tehtud ja mõned talgulised võtsid einet. Äsjasele rahmeldamisele vihjasid vaid seinale nõjatuvad rehad. Maja ümbrus ja laste mänguplats olid korras, mööda sõitis oksakoormaga auto.
Üks seltskond talgulisi askeldas ka Allika ja Lepiku tänava ristmikul, kus ohjeldati võpsikut. Teiste seas toimetasid noortekogu liige Kaisa Ets ja noorsootöötaja Ülle Ottokar.
Aia tänava kruusaugus koristati prahti ja kive. Väiksematele talgulistele jagati preemiaks külmkapimagneteid.
Siinkirjutaja sai end proovile panna Jaama tänaval viaduktialusest kuni raudteejaamani jääva raudteeääre koristamisel. Mida kõike sealt leida võis: ohtralt klaasi, plastikut, jalanõusid, paberit ja isegi okastraati. Tõsi, juba päev hiljem oli seal märgata uut prahti, minu ponnistusi ei hinnatud eriti kõrgelt. Mõnele tundub ju normaalne, et keegi teine koristab. Või nagu möödasõitvad ratturid häälekalt omavahel arutasid, et näe, ühed teevad ÜKT-tunde.
Pärast töökat päeva ootas linnavalitsus kõiki talgulisi kultuurikeskuse parki, kus lasti talgusupil hea maitsta.
Sellega pole Jõgeva linna koristustalgud lõppenud, üht-teist on veel ees. Näiteks 30. aprillil koristavad noored Jõgeva noortekeskuse ümbrust. 1. mail saavad tervisesportlased talgurõõmu Virtuse tervisespordiraja korrastamisest. 3. mail koristavad Route 36 aktivistid avalikus kasutuses oleva jõeäärt ning ujumiskohta. 3.–11. maini leiavad aga Facebooki keskkonnas aset digitalgud, kus saab aidata ajaloolisti fotosid tuvastada.
i
MARGE TASUR
