|
|
Mõni aasta tagasi uuendati Jõgeval 17 väikelinna veemajanduse projekti raames vee- ja kanalisatsioonitrasse üsna tõsiselt. Nüüd on kavas seda tegevust jätkata ning tuleval kevadel loodetakse alustada vee- ja kanalisatsioonitrasside uuendamist piirkondades, kus see töö seni tegemata on. |
Jõgeva Veevärk OÜ juhatuse liikme Kalle Pindi hinnangul on Jõgeva linn vee- ja kanalisatsioonitrassidega kaetuse ja nende olukorra poolest suhteliselt heas seisus. Probleemiks on tõsiasi, et trassid on mõnel pool puudu ja seni pole kõigil linnaelanikel võimalik olnud veevärgiga liituda. Osaliselt on linnas ka veel vananenud ja rekonstrueerimist vajavat torustikku, mis on ehitatud 1960. ja 1970. aastatel. Sellel ajal polnud torude materjal ja sellest tulenevalt nende kvaliteet just kõige parem.
Viimane suurem vee- ja kanalisatsioonitrasside uuendamine Jõgeva linnas toimus 17 väikelinna projekti raames ja see hõlmas peamiselt raudtee ja Pedja jõe vahelist ala. Praegu käivitamisel olev projekt hõlmab vee- ja kanalisatsioonitorustike uuendamist ja rajamist linna erinevates piirkondades. Torustikke on plaanis uuendada nii Energia tänava piirkonnas, kesklinnas kui ka endise veetorni tagusel alal. Raha selleks saadakse Keskkonnainvesteeringute Keskuse vahendusel Euroopa Ühtekuuluvusfondist. Praegu on käimas veemajandusprojekti realiseerimiseks vajalikud hanked, näiteks toimub praegu insenerihanke pakkumiste hindamine, mis hõlmab nii omanikujärelevalvet kui ka inseneriteenust. Peatselt kuulutatakse välja projekteerimis-ehitushange. „Ma loodan, et lepingu vee- ja kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimiseks ja ehitamiseks saame allkirjastada detsembris,” lausus Kalle Pint. „Trasside uuendamise ja ehitamisega plaanime alustada järgmise aasta märtsis-aprillis. Projekti lõpptähtaeg on 2011. aasta september.” Vee- ja kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimine ja uuendamine läheb Jõgeva linnas maksma umbes 40 miljonit krooni. Selle summa sisse kuulub ka omaosalus, mis jääb Jõgeva linna ja Jõgeva Veevärgi kanda. Olgugi, et taotluse trasside rekonstrueerimiseks ja ehitamiseks tegid Jõgeva linn ja vald ühiselt, viiakse tööde teostamiseks vajalikud hanked linnas ja vallas läbi eraldi.
Peatähelepanu uuendamisel
Seekordse projekti raames hakatakse Jõgeva linnas tegelema peamiselt trasside rekonstrueerimisega. Uusi trasse paigaldatakse suhteliselt vähe, neid ehitatakse lühikeste kõikudena näiteks Suurele ja Puiestee tänavale. Rohkem tegeldakse juba olemasoleva trassivõrgustiku tihendamise ja uuendamisega. Kalle Pindi sõnul jäävad praegusest projektist välja mõned väikesed jupikesed Samas võib juhtuda, et kavandatud tööd tehakse ära odavamalt, kui esialgu plaanitud, ja nii võidakse esitada uus taotlus, et ka käimasolevast projektist välja jäänud lõigud tehtud saaksid. Kinnistu omanike huvi trassidega liitumise vastu peaks tõstma teadmine, et liitumise eest maksma ei pea. Küll tuleb kinnistuomanikel kinnistusisene torustik alates liitumispunktist ise ehitada. Kalle Pindi sõnul võib see maksma minna 10-30 tuhat krooni, kuid selleks tuleb tellida linnavalitsuselt asjakohane projekt ja taotleda ehitusluba. Kui inimene teeb trassiga ühinemiseks vajalikud kaevetööd ise, siis tuleb see talle loomulikult odavam.
Biopuhastil võimsust jätkub
Reovee puhastamisega Jõgeva linnas probleeme ei ole. Suhteliselt väike reovee maht tuleneb asjaolust, et siin on kolmveerand veetarbijaist elumajad, peaaegu veerandi bürood ja alla protsendi ettevõtted. Väikese reoveekoguse puhul puhastusprotsessi lihtsam üles ehitada, kuid seal, kus puhastitesse suunatava reovee kogused on suuremad, on ka vee-ettevõtete tulud suuremad. Toiduainetetööstuse reovee puhastamine on tunduvalt kallim kui olmereovee puhastamine. Kalle Pindi sõnul rekonstrueeriti Jõgeva linna biopuhasti 2001. aastal ja see oli siin üks esimesi rahvusvaheliselt rahastatud objekte. Biopuhastit pole uuendada tarvis, küll vajab aga rekonstrueerimist seda KEK-i elurajooni ja Sõnajala tänavaga ühendav torustik. Jõgeva linna biopuhasti on ehitatud piisava võimsusevaruga ning sinna saaks suunata ka Siimusti ja Kurista aleviku reoveed, samuti suudaks see puhastada Painküla tööstuspargi reovee.
Kõigil võimalus ühineda
Vee- ja kanalisatsioonitrasside rekonstrueerimisele ja uuendamisele lisaks alustatakse ka sadeveetrasside väljaehitamisega. Selleks ei ole võimalik Euroopa Liidult raha taotleda, seda tuleb teha linna kulu ja kirjadega. Sadeveetrasse plaanitakse Jõgevale rajada ca 2,5 kilomeetri ulatuses. Rekonstrueeritava isevoolse kanalisatsioonitorustiku pikkuseks on ligi 2 kilomeetrit, survekanalisatsiooni torustikku ehitatakse välja 130 meetrit. Uut isevoolset kanalisatsioonitorustikku ehitatakse 3,1 kilomeetri ulatuses. Veetorustikku on kavas rekonstrueerida kilomeetri ulatuses ning uut veetorustikku ehitatakse välja 4 kilomeetri ulatuses. Trasside ehitus Jõgeva linnas on jagatud kolmeks osaks: üle raudtee asuvaks osaks, põhja- ja lõunaosaks. „Trasside rekonstrueerimise ja ehitamise käigus tuleb üsna palju tänavaid üles kaevata ning seetõttu üritame me tegutseda nii, et samal ajal oleks linnas võimalik ka liikuda,” rääkis Jõgeva Veevärgi juhatuse liige Kalle Pint. Kuidas täpsemalt linnas trasside ehitus toimuma hakkab, selles lepitakse kokku ehitajaga. Koolide juurde viivad trassid on plaanis uuendada suvevaheajal.
Kalle Pint kinnitas, et käimasoleva projekti omaosaluseks vajaliku summaga on linnas arvestatud ja selles osas probleeme ei tohiks tekkida. Samas on Jõgeva linnal olemas ka pikemaajalisem veemajanduse arengukava, kus on ära toodud, mida plaanitakse veemajanduse osas ära teha edaspidi. Lähematest ülesannetest on kavas tagada kõikidele kinnistuomanikele võimalus trassidega liitumiseks ja vähemalt lähiaastatel liitumistasu ei võeta.
iii
TOOMAS REINPÕLD
