Muutlike ilmade tõttu on sõidu- ja kõnniteed olnud tänavu jaanuaris märksa libedamad kui nii mõnelgi varasemal aastal. Jõgeva linnas hakatakse lisaks plaanipärastele libedusetõrjetöödele tegelema ka tänavate karestamisega. Meedikud soovitavad aga kukkumise vältimiseks kõigil ettevaatlikumad ja hoolikamad olla.
Jõgeva abilinnapea Ants Prii sõnul tehakse libedate pindade karestamist libedusetõrje lisatööna. “Alustame karestamisega Jaama-Kalda tänava piirkonnas ja tööd jätkuvad KEK-i elamurajoonis,” ütles ta. “Eelmise aastaga võrreldes tuleb libeduse tõrjumiseks rohkem tööd teha. Töid tehakse vastavalt sõlmitud lepingu mahule. Käesoleva aasta eripäraks on sulamis-külmumistsüklite tihedus,” ütles Prii Ta lisas, et 2013. aastal sõlmitud lepingute põhjal hoiab firma BRP Haldus korras linna kõnniteed ja pargid, OÜ N&V hooldada on sõiduteed ja parklad.
Liiva, peenkildu ja kloriide
Abilinnapea sõnul on talitööde teostajatelt kogutud andmetel puistatud jaanuaris Jõgeva linnas libedusetõrjeks pargiteedele 14,1 tonni liiva, jalgteedele ja sõiduteedele 69 tonni peenkillustikku ja sõiduteedele 36 tonni kloriide. “Talitööde läbiviimist kipuvad raskendama parkivad või seisma jäetud autod, eriti Kivi 2, Kivi 5 ja Aia 29 majade ees,” lausus ta.
Ants Prii märkis, et tänavusel talvel on libedusest tingitud ebameeldivusi linnavalitsusele vähem kurdetud kui eelmisel aastal. “Kui varem on oma muredega rohkem pöördunud vanemaealised, siis sel aastal on rääkima tulnud enamasti nooremad linnakodanikud.”
Tähelepanekuid meedikutelt
Sihtasutuse Jõgeva Haigla juhataja Peep Põdder ütles, et esmaaabi on tulnud anda libedal teel kukkunutele, kuid suuremaid vigastusi pole siiski ette tulnud. “Eriti sageli kiputakse kukkuma koduõuedes ja sageli lausa uksest väljudes. Seda saaks vältida, kui oma valduste turvalisuse eest põhjalikumalt hoolitseda,” tõdes haiglajuht.
Meditsiinitöötaja Ene Viitkini sõnul tuleb libedaga olla ettevaatlik ka autost või bussist väljudes. Veel märkis ta, et nii majaomanikud kui ka ettevõtete ja asutuste juhid peaksid mõtlema mitte ainult enda, vaid ka kaasinimeste ja muu hulgas teenindajate -abistajate turvalisusele. “Postiljon peaks igalt poolt ikka terve jalaga tagasi saama. Iseäranis keeruline olukord võib aga tekkida siis, kui patsiendi juurde sõitnud kiirabitöötaja või tulekahju kustutama läinud päästetöötaja ise libeduse tõttu kukub ja viga saab. Kui liiv on raskesti kättesaadav, siis tuhka või saepuru peaks ikka käepärast olema.
Sageli mööda Jõgevamaad sõites olen märganud, et libedusetõrjega on tegeletud paikkonniti erinevalt. Näiteks Pajusi vallas, kuhu nädalavahetustel isakoju sõidan, hoolitsetakse kohalike teede korrashoiu eest väga hästi,” lausus Viitkin.
JAAN LUKAS
