|
Alates tänasest võtab Jõgeva kultuurikeskuse teisel korrusel oma kontoris külalisi vastu Külmalinna jõuluvana Jõgevajõul, kes salamisi loodab, et saab järgmiste jõulude ajal lapsi võõrustada uues ja avaramas kontoris. |
Kuigi jõuluvana kontor avatakse huvilistele alles täna, on Jõgevajõulu sel aastal kohanud juba üle kuuesaja lapse. Nimelt nii palju lapsi külastas detsembri algul kultuurikeskuse päkapikumaad, kus päkapikkude, krattide ja haldjate hulgas astus üles ka jõuluvana.
Need, kes mingil põhjusel kultuurikeskuse päkapikumaad külastada ei saanud, kuid Külmalinna jõuluvana näha soovivad, saavad seda teha alates tänasest kuni kolmekuningapäevani. Siiski peab jõuluvana jutule tulekust enne kultuurikeskuse personalile teada andma.
Jõuluvanale võib külla tulla perega või ka suurema grupiga. Suuremas rühmas maksab jõuluvana külastamine 25 krooni ja perekonniti käijad peavad Jõgevajõulu nägemise eest tasuma 50 krooni. Samuti tasuks jõuluvana juurde tulles nii lastel kui ka täiskasvanutel valmis mõelda mõni jõululuuletus või -laul.
Külmalinna jõuluvanale on etendatud ka näitemänge, mis on jõulutaadile veel eriti meeltmööda. Üheskoos Jõgevajõulu ja Jõulumemmega saavad külastajad ka mänge mängida, tutvuda jõuluvanade sugupuu ja ajalooga ning koos laulda.
“Ilmaime” jäi tulemata
Külmalinna jõuluvana Jõgevajõul on kultuurikeskuse teisel korrusel resideerinud juba viis aastat. Igal aastal on nad koos Jõulumemmega võtnud vastu külalisi nii lähedalt kui kaugelt. Kaugemalt tulijad on olnud nii Soomest, Venemaalt, Lätist, Leedust kui ka Saksamaalt. Teiste hulgas on Jõgevajõul võõrustanud peaminister Andrus Ansipit ning Kihnu Virvet koos tema pereansambliga.
Viie aasta jooksul on kultuurikeskuses igal aastal olnud avatud päkapikumaa ning aastaringselt tegutseb ka jõuluvana kontor. Nüüd nendivad Jõgevajõul ja Jõulumemm, et nende kontor hakkab neile endile ja ka külastajatele väikeseks jääma.
“Eriti raske on igal aastal kohalikele lastele midagi uut ja huvitavat pakkuda,” selgitas Jõulumemm, viidates kultuurikeskuse ruumikitsikusele ja personali suurusele.
Kolm aastat tagasi oli plaanis käivitada projekt, mille kohaselt oleks Jõgevale Piiri parki kerkinud teemapark “Ilmaime”, kus oli koostöös AHHAA teaduskeskusega plaanis tutvustada kliimavöötmeid ja pakkuda tegevust aastaringselt. Mitmetunnise ringkäigu ajal olnuks võimalik külastada ka Jõgeva jõuluvana. Plaane pärssisid majandusraskused ning oodatud raha teemapargi tarvis jäi tulemata. Praeguseks on jõuluvana uue kodu rajamine soiku jäänud.
Terve linn jõuludekoratsioonidesse
Jõulumemm ja -taat selgitasid, et teemapargi rajamine on praegusel ajal liiga suur ettevõtmine ja pigem helesinine unistus. Siiski oleks suureks abiks juba see, kui Jõgeva kesklinn muutuks jõulude eelsel ajal natukenegi muinasjutulisemaks. Valgustus ja dekoratsioonid peaksid viitama sellele, et kusagil siin pesitseb tõepoolest Eesti Külmalinna jõuluvana. Selleks tuleb haarata tegevusse kõik kesklinnas tegutsevad asutused, et nad ühemõtteliselt ideed toetaksid. Jõulumemm tõi näite, et Lapimaal Rovaniemis, kus elab Soome jõuluvana, on ka suvel linn jõuluteemaliselt dekoreeritud.
Jõgeva linna teatakse juba üle Eesti kui Külmalinna ja jõuluvana kodupaika. Jõuluvana koduna on Jõgeva tuntust kogunud ka suuresti tänu kirjanik Hille Karmi kaks aastat tagasi avaldatud lasteraamatule “Joosep läheb Jõuluvanale külla”, kus on juttu just Eesti jõuluvanast, kes elab ja töötab Jõgeval. Jõgevajõul kinnitas, et pärast raamatu avaldamist on lapsed temast palju rohkem teadlikumad ning viitavad just sellele lõbusale lasteraamatule. Jõgevajõul on kohalikus elus ka üsna prominentne tegelane. Ta on osalenud mitmetel kohaliku ja ka vabariikliku tähtsusega üritustel, sealhulgas Rohutirtsu lasteaia avamisel ja ka Jõgevatreffi motoparaadil.
Praegu on Eesti majanduselus olukord veel üsna keeruline ning omavalitsused siplevad pidevalt rahahädas, olles sunnitud igal aastal eelarvet kärpima sealt, kust vähegi saab. Vaatamata raskustele, loodavad Jõgevajõul ja Jõulumemm, et järgmise aasta jooksul saaks jõuluvana kodulinna ja Jõgevajõulu kodukontorit kuidagimoodi uuendada, et ilus traditsioon välja ei sureks ja ühele kohale tammuma ei jääks.
i
EILI KOITLA
