Jõgevahe Pere hoiab elus häid traditsioone

“Tahtsime näidata, et Jõgeva ei tekkinud tühjale kohale, et ka Jõgeval on oma folklooritraditsioonid,” ütles kultuurikeskuse juhataja ja folklooriseltsi üks ellukutsujaid Airi Rütter.

Algselt tegeles Jõgevahe Pere folklooriga, sinna kuulusid rahvatantsu segarühm, lasterühm ja kapell. Hiljem lisandusid memmede (seenioride) rühm ja naistantsurühm.

Alates ajast, kui hakati korraldama rahvusvahelist folkloorifestivali Baltica, on sellest osa võtnud ka Jõgevahe Pere. Kõikidel Eestis toimunud Balica peakonsertidel Tallinnas on nad olnud esinejad. Jõgevahe Pere on olnud kohalike Baltica maapäevade korraldajaks.

Praegu kuulub Jõgevahe Pere folklooriseltsi naistantsurühm, seenioride rühm ja ansambel Tempora Mores. 2003, aasta sügisel, kui toimusid ülevaatused folkloorirühmadele, omistati nii naisrühmale kui ka ansamblile Tempora Mores I kategooria.

Õppematerjal Austraaliasse

Rahvatantsus on aga Jõgevahe Pere naistantsurühm tunnistatud 180 osalenud rühma seas 18 hulka, millele omistati kõrgem kategooria. “Ka nende 18. hulgast ei kuulu me tõenäoliselt kõige viimaste hulka, sest oleme saanud kutse Soome- Eesti ühislaulupeole, kõik rühmad ei ole aga seda saanud,” rääkis Rütter.

Naistantsurühm osales möödunud suvel ESTOL, samuti tantsupeol ning esinetud on ka mitmel pool välismaal.

Ülemöödunud nädalal salvestati videolindile kultuurikeskuse lahtiste uste päevade raames naisrühma treening, mis läheb õppematerjalina Austraalia eestlastele. Austraalias on ligi 100 rahvatantsijat, kes tahavad korralikult tantsima õppida. Et ülemere-eestlased tantsivad rahvatantsu natuke teisiti, vajaksid nad õppimisel kodu-eestlaste abi. Salvestamisel olid abiks Valdi Reinas, kes tekstid inglise keelde tõlkis. Videolindile võttis treeningu Ellar Sügiste.

Raske treeningul, kerge esinemistel

Jõgevahe Pere naisrühm, seenioride rühm ning lisaks noorte segatantsurühm Jandali osalevad 4. detsembril Kristjan Toropi loodud ja avaldatud tantsude võistutantsimisel Tallinnas Rahvusraamatukogus.

Praegu kuulub naisrühma paarkümmend aktiivset ja suure pühendumisega naist, kes teevad trenni kaks korda nädalas. Treeningud on üsna pikad ja rasked, korraga kestavad need kaks ja pool tundi. Rütteri sõnul on naisrühm võrdlemisi noor. Paarikümnest tantsijast on kolmteist on alla 40-aastased, neist viis alla kolmekümne. Ja need, kel aastaid rohkem, on tänu pidevale treenimisele püsinud sedavõrd heas vormis, et laval praktiliselt vanusevahet ei märka. Rütter muretses, et tegelikult on siiski probleem ka, mis puudutab eelkõige tulevikku: raske on leida naisi rühma. Selleks, et heas vormis püsida ja erinevate ?üriide ja ?üriiliikmete teravate silmade eest läbi käia, osaleda erinevatel üritustel ja festivalidel, on vaja pidevalt uusi tantsijaid. “Need, kes on vastu pidanud, on väga tublid,” kiitis Airi Rütter, “Noored peavad tihti mõned aastad lastega kodus olema, samuti õpivad või suunduvad välismaale tööle,” selgitas Rütter. Äsja tantsima tulnud inimest aga ei saa kohe festivalidele saata.

“Naisi, kes tahaksid tantsida, on Jõgeval küll, aga vähe on neid, kes suudavad ennast jäägitult tantsimisele pühendada. Igal sügisel tuleb Jõgevahe Peresse end pakkuma naisi, kes sooviksid küll tantsida, aga esineda ei taha.”

Kolm naist ? Helle Normak, Galina Erikson ja Sirje Parbus ? on rühmas tantsinud juba ligi kümme aastat ehk selle loomisest saadik.

Lisaks rahvatantsule õpib Jõgevahe Pere naisrühm ka karaktertantsu ja teiste rahvaste tantsu, väga tähtis osa on ka võimlemisel. Rütteri sõnul on võimlemine oluline seepärast, et hoida keha heas vormis, olla painduv ning tantsides endale mitte viga teha.

Jõgevahe Pere naisrühma ise kinnitasid, et tantsimine ei ole üldse raske, see on elustiil. Väga oluline on see kui seltskondlik tegevus. Naised leidsid samuti, et esinemine on suur stiimul, mille nimel treenida.

Ansambel Tempora Mores loodi viis aastat tagasi ning see oli tingitud elulisest vajadusest muusikalise saate järele. Ansamblis on hetkel kuus liiget. Saatena kõlavad akordion, mandoliin, kitarr, kontrabass, jauram, plokkflööt ja viiul. Tempora Mores aga käib esinemas ka eraldi, pikemad reisid on seni viinud Rootsi ja Poola.

Ansambli Tempora Mores juht on Hillar Laane, ka Jõgevahe Pere ellukutsuja Airi Rütter lööb ansamblis kaasa, mängides seal akordioni. Tantsijate jaoks on oluline, et viisimängija tunneb ka tantsu ja teab tempot. Jõgevahe Pere koosseisu kuulub ka Niglaste pereansambel pereema Eha Niglase juhendamisel.

EVA KLAAS

blog comments powered by Disqus