Jõgeva linn võib saada Ukrainast uue sõpruslinna, samuti on Ukrainaga sidemete arendamise vastu huvi tundnud teised omavalitsused.
iii
Varem on Jõgeva püüdnud sõprussuhteid sisse seada Kiievist umbes 70 kilomeetri kaugusel Tšernigovi oblastis asuva umbes 6000 elanikuga Osteri linnaga ning Bahtšisarai linnaga Krimmis, kuid tihedamate kontaktideni pole veel jõutud.
Esmaspäeval Jõgevamaal visiidil viibinud Ukraina suursaadik Eestis Pavlo Kiriakov lubas meie maakonnale välja pakkuda võimalikke huvilistest omavalitsusi ja piirkondi. Suursaadikul oli väga hea meel, et meie omavalitsustel ja ka ettevõtjatel on jätkuvalt huvi arendada sõprussidemeid kahe riigi vahel.
“Õnneks on huvi kahepoolne,” rõhutas suursaadikut visiidil saatnud maavanem Viktor Svjatõšev.
Pavlo Kiriakov külastas Mustvee kaht gümnaasiumi ja Kükita vanausuliste kirikut, tutvus Kuremaa spordikompleksi, noortekeskuse ja renoveeritud tuulikuga ning osales tulevikuplaane käsitlevas vestlusringis.
Mustvees oli Pavlo Kiriakov koos abikaasaga käinud tänavu suvel. Teda hämmastas kahe kultuuri sõbralik kooseksisteerimine ja vanausuliste tugevate traditsioonide säilimine Peipsi ääres ning Eesti riigi jõupingutused selle omapärase religiooni alleshoidmisel. Samas hindas ta väga positiivseks linnavõimude suhtumist piirkonna arengusse ja selleks astutud samme.
Suursaadiku abikaasale avaldas sügavat muljet koolide olukord. “Kui osades peredes pole näiteks võimalik koju arvutit soetada, siis koolis on loodud lastele kõik tingimused, et nad saaksid arvutite taga oma koolitööd teha. Mulle jättis väga hea mulje ka Kuremaa noortekeskus, ka seal on lastel võimalik kasutada neid vahendeid, mida vanemad neile koju osta ei jaksa,” tõdes ta.
“Me oleme näinud, kuidas Eesti areneb. Te kasutate kõiki neid võimalusi, mida pakutakse. Samas hoolitsete oma inimeste eest,” märkis suursaadik.
Assotsiatsioonileping detsembris
Ukraina suursaadik rõhutas jätkuvalt, et Ukraina on Euroopa riik ning näeb oma tulevikku Euroopa Liidu liikmena. Selle nimel teeb riik praegu tõsist tööd. Detsembris kirjutavad Ukraina ja Euroopa Liit tõenäoliselt alla assotsiatsioonilepingule.
Mis puudutab NATO-t, siis Ukraina jaoks tähendab selle organisatsiooni liikmeks saamine eelkõige demokraatia ja demokraatlike väärtuste kindlustamist. Aga samuti ka julgeoleku suurenemist. NATO liikmelisuse valdkonnas näeb Kiriakov uusi arenguid, sest Brüsselis peeti teisipäeval NATO-Ukraina komisjoni kõrgetasemeline kohtumine, kus arutati nii NATO ja Ukraina koostöö strateegilisi aspekte kui ka päevakajalisi koostööprojekte.
Eelmine NATO-Ukraina Komisjoni (NATO-Ukraine Commission, NUC) kaitseministrite tasemel kohtumine toimus Tallinnas 2008. aasta novembris.
Eesti nõustab kahepoolselt
Tallinna kohtumisele järgnenud NATO-Ukraina välisministrite kohtumisel detsembris anti Ukrainale esimene aastane rahvuslik tegevusprogramm (Annual National Programme, ANP) NATO-ga liitumiseks.
Teisipäevasel kohtumisel keskenduti Ukraina 2009. aasta Strateegilise Kaitseülevaate dokumendile (Strategic Defence Review) ning Ukraina julgeoleku- ja kaitsesektori reformidele. Erilist rõhku pandi kohtumisel Ukraina euro-atlandilise lõimumise prioriteetide seadmisele ning nende elluviimiseks vajalike eelarverahade tagamisele.
Ukraina on Gruusia, Afganistani ja Montenegro kõrval üks Eesti neljast kaitsealase abi prioriteetsest sihtriigist. Eesti nõustab Ukrainat julgeoleku- ja kaitsereformide läbiviimisel nii kahepoolselt, Põhjala-Balti formaadis kui ka NATO-s.
iii
HELVE LAASIK
