Jõgeva esindajad käisid Pärnus tutvumas vastavatud, lageda taeva alla rajatud ja kolm miljonit maksma läinud liuväljaga. Võimalik, et samasuguse liuvälja saab ka Jõgeva linn.
Jõgeva abilinnapea Kalmer Lain ütles, et uisutamistraditsioonid ei tohiks Jõgevalt kindlasti kaduda, sellepärast Pärnusse sõidetigi. Samas ei ole maha maetud mõtet, et Jõgevale ehitataks jäähall. Tema sõnul haaratakse kinni kõikidest võimalustest ja ideedest.
Suurem väljak vajaks katet
Pärnu liuväli kuulub erainvestoritele Ilmar Laanele ja Priit Jüriojale ning läks maksma umbes kolm miljonit krooni. Liuväli asub Pärnus Kontserdimaja lähedal Decora kaupluse taga jõe ääres. Tegemist on 30×15 meetri suurune tehiskattega liuväljaga, millele suvekuumus liiga ei tee. Moodsa plastkattega jääplats võib huviliste jätkudes töötada kasvõi ööpäev läbi.
Pärnu liuväljal proovisid uisutada nii spordiklubi Pedja juhatuse esimees Kaido Poom kui ka abilinnapea Kalmer Lain. “Täit kogemust veel ei saanud, sest uisuväljak ei olnud selleks ajaks päris valmis, kuid ühe lõigu peal saime proovida. Uisuväljaku plats tuli veel korralikult katta spetsiaalse vedelikuga, mis libedust juurde annab, ja seda tuleb iga kuu uuendada,” kirjeldas Lain. Tema sõnul pole selge, kuidas plastikul olev kate uisu teravusele tegelikult vastu peab, sest proovimisel eraldus nii mõnigi plastikuriba. Tehase garantiiaeg on kuus aastat ja saab kasutada ka plastikpaneeli teist külge. Seega on kasutusaeg päris pikk.
Ka on suuremale väljakule kindlasti vaja ka varikatust, muidu teeb päike platsile liiga, samuti pole hea tolm ning puulehed ja muu praht.
Võimalik koostöö Kuldiga linnaga
Euroliidu piiriülesest programmist Interreg on koos Läti riigi mõne valla või linnaga võimalik taotleda toetust ühisprojektidele. Et Läti Kuldiga linn on koostööst huvitatud, oleks Jõgeval võimalik kirjutada koos projekt ning rajada uisuväljakud. “Idee on küll alles algusfaasis, kuid mõlema kohaliku omavalitsuse tõsise huvi korral reaalselt teostatav,” kinnitas Lain. Tema sõnul peab erinevaid rahastamisvõimalusi aktiivselt otsima.
Jõgeval on talvel hokiväljak Mustvee maantee ääres ja liuväli kooli juures. “Mõtlesime Pärnu-taolist platsi hakata kasutama pigem liuväljana. Kui talv tuleb, siis saab uisutada ka päris- jääl,” tõdes Lain. Tema hinnangul võimaldab plastkattega liuväli aasta ringi uisutada ja pole ka väga kallis. Kaubanduskeskustes on enamasti kunstjääga uisuväljakud, näiteks Tartus Lõunakeskuses. Need on plastkattega väljakutest tunduvalt kallimad.
Spordiklubi Pedja juhatuse esimehe Kaido Poomi sõnul annaks Pärnu liuväljaku taoline plats hokimängijatele võimaluse treenida. “Kui jäähalli ei tule, oleks liuväli siiski alternatiiviks ja jäähoki ei sureks meil päriselt välja,” märkis ta.
Poomi hinnangul ei asenda plastkattega väljak päris jääd, kuid inimesed saaksid ka soojal ajal uisutada. Ta lubas kuu aja pärast uuesti Pärnusse liuvälja proovima sõita, lootes, et siis peaks saama juba parema pildi.
Moodsal tehnoloogial põhinev liuvälja plastkate pärineb Ameerikast ja lähim taoline liuväli on Poolas. Baltimaades ja Soomes on Pärnu liuväli esimene. Kattematerjali toomiseks Baltimaadesse ja Soome on ainuõigus firmal Blue Ice.
HELVE LAASIK
