Neljapäevasel Jõgeva linnavolikogu istungil tutvustas abilinnapea Mihkel Kübar lepinguteksti, mida linnavalitsus on asunud ette valmistama, et sõlmida haridus- ja teadusministeeriumiga lõplik kokkulepe riigigümnaasiumi avamiseks Jõgeval. Volikogu raames on riigigümnaasiumi temaatikaga tegelemisel keskne roll haridus- ja kultuurikomisjonil.
Linnavolikogu esimees Meelis Pauklin ning toonane haridus-ja teadusminister Tõnis Lukas sõlmisid hea tahte kokkuleppe, milles väljendati omavalitsuse ja ministeeriumi vastastikust huvi asuda tegutsema riigigümnaasiumi loomiseks Jõgeva linna. Linnavalitsus on asunud ette valmistama uue kooli rajamiseks sõlmitava lepingu lõplikku teksti, mida volikogu liikmetele tutvustas abilinnapea Mihkel Kübar.
Ministeerium võttis aja maha
“Et uueks haridus-ja teadusministriks on saanud Jaak Aaviksoo, võttis ministeerium umbes kaheks nädalaks aja maha, et omapoolsesse lepinguvarianti põhjalikumalt süvenda. Varsti jätkuvad aga taas vastastikused konsultatsioonid. Jõgeva linnavalitsus on analüüsinud ka lepingut, mille riigigümnaasiumi loomiseks sõlmis ministeeriumiga Haapsalu linnavalitsus. Oleme seisukohal, et vastavas lepingus peavad olema üksikasjaliselt välja toodud nii ministeeriumi kui ka kohaliku omavalitsuse kohustused. Samuti peame vajalikuks, et tulevase riigigümnaasiumi õppesuundade väljatöötamisel arvestatakse Jõgeva linna hariduselu traditsioone. Konkreetsem otsustamine õppesuundade osas jääks aga aega, mil riigigümnaasiumi direktor on juba ametisse on asunud,” rääkis Kübar.
Linnavolikogu Isamaa ja Res Publica liidu fraktsiooni esimees, Jõgeva Gümnaasiumi õpetaja Priit Põdra avaldas arvamust, et riigigümnaasiumi õppesuundade väljatöötamisel tuleks arvesse võtta ka õpilaste, õpetajate ja lastevanemate ning teiste huvirühmade soove ja ettepanekuid. Ühe variandina pakkus Põdra välja mõtte teha õppesuundade osas koostööd Jõgeva Sordiaretuse Instituudiga.
Vajalik rakenduslik ja praktiline suund
Volikogusse kuuluv Jõgeva Ühisgümnaasiumi direktor Jüri Toit leidis, et riigigümnaasiumis peaks kindlasti olema ka rakenduslik ja praktiline suund
Abilinnapea Kübar märkis, et riigigümnaasiumi hooneks valitud Aia 34 koolimaja üleandmise viisi suhtes peab linnavalitsus kõige otstarbekamaks hoonestusõiguse rakendamist, mille tulemusel läheb maja üle Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile, maa jääb aga linnale.
Linnavolikogu esimehe Meelis Pauklini sõnul otsustas volikogu, et linnavalitsuse poolt pakutava lepingu projekti vaatab esmalt üle haridus- ja kultuurikomisjon koos teiste komisjonide ja fraktsioonide esimeestega.
“Kui on tarvis arutada suuremate muudatuste vajalikkust, arutab riigigümnaasiumi temaatikat kogu volikogu. Ettevalmistused riigigümnaasiumi loomiseks jätkuvad. Riigi Kinnisvara AS tegeleb saastekvoodi raha planeerimisega Aia 34 hoone renoveerimiseks. Ka omavalitsusel tuleb ratsionaalselt ja tõhusalt tegutseda, sest muidu ei jõuta kooli 2013. aasta 1. septembril avada,” selgitas volikogu esimees.
i
JAAN LUKAS
