Jõgeva vallavolikogu möödunud nädalal toimunud istungil andsid vallavolikogu esimees Tiit Lääne ülevaate Jõgeva linna, Jõgeva valla, Palamuse valla ja Torma valla liitumisläbirääkimiste hetkeseisust. Kõik volikogu liikmed avaldasid istungil ka oma arvamuse selle kohta, millisena näevad nad Jõgeva valla edasiliikumist seoses haldusreformiga, valdavalt toetati seejuures Jõgeva valla üksinda jätkamist või liitumist ainult Jõgeva linnaga.
Vallavolikogu esimehe Tiit Lääne sõnul on nelja omavalitsuse liitumisläbirääkimiste raames toimunud viimasel ajal mitmeid kohtumisi. Päevakorras on ühinemislepingu täpsustamine, kokkuleppele püütakse muuhulgas jõuda ka tekkiva omavalitsuse nime osas.
“Juhtrühma kohtumised on olnud hästi emotsionaalsed,” lausus Lääne. “Kõige lähedasemad on meie arusaamad Jõgeva linnaga, veidi vähem ühist on Torma vallaga ning kõige vähem Palamuse vallaga.”
Kõige suuremad erimeelsused Palamusega
Erimeelsused Palamuse vallaga puudutavad nime kõrval ka tulevase vallavalitsuse struktuuri ja muidki küsimusi. “Palamuse vallaga ei ole erimeelsused ainult Jõgeva vallal, samad probleemid on ka linnal,” ütles vallavolikogu esimees. “Nime küsimuses toetame Jõgeva valla nime, Palamusele on meeldinud Vooremaa vald. Struktuuriküsimustes näeb Palamuse vald võimalust, et uues omavalitsuses viiakse mõned vallavalitsuse osakonnad Jõgevalt välja, Jõgeva vald ja linn sellist võimalust ei näe. Meie leiame, et kui haldusreformi käigus tekib suurem omavalitsus, siis tuleb just keskust tugevdada. Keskus peab tugev olema, siis on ka ääremaad tugevamad.”
Ühinemisläbirääkimistel vaieldakse ka tulevaste investeeringute üle. “Palamuse vallal on soov ehitada uus lasteaiahoone, mille prognoositav maksumus on neli miljonit eurot,” rääkis Tiit Lääne. “Kui see jääb täielikult uue omavalitsuse kanda, siis on see jällegi suureks mõttekohaks. Aruteludel on üheks vaidluskohaks olnud ka Palamuse gümnaasium, just selle gümnaasiumiosa. Praegu õpib seal kolmes klassis 47 õpilast, tasapisi see arv aga kahaneb. Ei tea, kui kaua gümnaasiumipoolt seal suudetakse hoida.”
Vallavolikogu esimehe sõnul aga palju aega erimeelsuste lahendamiseks enam ei ole. “Juhtkomisjoni järgmine töökoosolek on juba 6. oktoobril,” lausus ta. “Ühinemislepingu projekt on laual ning sellel koosolekul tuleks see ka heaks kiita, sest ühinemisläbirääkimiste graafiku kohaselt tuleb lepingut arutada omavalitsuste volikogude oktoobrikuistel istungitel.”
Volikogu liikmetele sõna andes märkis vallavolikogu esimees, et Jõgeva vald peaks ühinemisläbirääkimistel eelkõige oma valla inimeste ning oma valla hea nime eest väljas olema. “Kindlasti peame me vaatama seda, et Jõgeva valla inimeste heaolu ühinemise käigus ei langeks,” märkis Lääne.
Toetavad liitu Jõgeva linnaga
Volikogus koalitsiooni kuuluvad fraktsioonide saadikud toetasid Jõgeva valla omaette jätkamist või liitu Jõgeva linnaga. “Minu seisukoht on algusest peale olnud liitumise vastu, sest Jõgeva vald on saanud iseseisvalt hakkama ning saab ka edaspidi,” lausus IRL-i fraktsiooni liige Valli Tooming. “Ma arvan ka, et võiksime oma vallana edasi minna. Kui aga peab liituma, siis linnaga,” ütles Toomingu fraktsioonikaaslane Andres Kittus. “Olin alguses ühinemise pooldaja, kuid nüüd ei saa enam aru, milleks seda vaja on. Pigem jätkame üksinda või Jõgeva linnaga,” kinnitas ka IRL-i fraktsiooni esimees Marek Saksing.
“Hambad ristis ei ole mõtet ühineda, vägisi kedagi armsaks ei tee,” ütles Keskerakonna fraktsiooni liige Malle Koppa. “Kui keegi jätab rusika tasku, siis sellest kooselust ei tule midagi välja. Kui saame kokkuleppele, siis ühineme, kui ei saa, siis ega meil midagi kaotada ei ole.”
Nelja omavalitsuse ühinemist ei toetanud ka samasse fraktsiooni kuuluv Matti Tsahkna. “Nähes seda, mis aruteludel toimunud on, siis on mul küll selline tunne, et esimene prioriteet oleks Jõgeva valla omaette jätkamine,” lausus Tsahkna. “Jõgeva vald on toimiv vald ning pole mõtet laiali kanda seda, mis vallal olemas on. Teine võimalus on jätkata koos Jõgeva linnaga, sest ühiseid punkte on meil väga palju.”
Ka Keskerakonna fraktsiooni esimees Väino Ling viitas läbirääkimistest jäänud halvale muljele. “Kokkusaamistest on jäänud selline mulje, et kes kõvemini ja rohkem kisab, see ka rohkem saab,” ütles Ling. “See mõjub natuke võõristavalt, meie meetodid ei ole sellised olnud. Ma arvan ka, et vägisi midagi teha ei saa. Linnaga on meil samas niivõrd palju kokkupuutepunkte, et see ühinemine tuleb ilmselt kõne alla, Palamuse ja Torma puhul peame ilmselt ennast edaspidi aga väga selgelt väljendama.”
Opositsioonilise fraktsiooni Valimisliit Kõigi Kodu esimees Hardi Perk märkis, et läbirääkimisi tuleks siiski jätkata kõigi osapooltega. “Kahju, et üks või teine osapool pole valmis tegema kompromisse,” rääkis Perk. “Et aeg pressib peale, tuleks teha nii Tormale kui ka Palamusele ametlik kiri selle kohta, millised on meie volikogu kindlad seisukohad.”
Sama fraktsiooni liikme Ehtel Valgu sõnul peaks kõik omavalitsused üritama läbirääkimistel teha kompromisse. “Ühinemisest tuleks üle võtta kõik need asjad, mis teistel on paremini,” lausus Valk. “Kompromissid peaks olema mõlemapoolsed. Ka nimeküsimus ei tohiks olla asi, mille üle kakelda, selle probleemi saaks lahendada näiteks rahvahääletusel.”
Ka Reformierakonna fraktsiooni esimees Ain Viik toetas vallapoolsete konkreetsete seisukohtade kirjapanekut. “Läbirääkimistel oleme kuulanud väiksemate omavalitsuste soove, mida on ivake rohkem, kui neid rahuldada saaks,” ütles Viik. “Võib-olla tuleks meil ikkagi edasi minna, saates neile oma kindlad seisukohad, mida me tahame ning millest me ei tagane. Eks nad siis valivad, kas jätkata või mitte.”
MATI ALEV
