Jõgeva vallavolikogu kiitis heaks valla arengukava

Neljapäevasel Jõgeva vallavolikogu istungil arutati taas valla arengukava aastateks 2018-2028. Abivallavanem Mati Kepp sõnas, et kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse järgi peab vallal olema arengukava ja eelarvestrateegia. Kepp tõi välja, et tegevuskavas on lubatud lõpetada pooleliolevad objektid, nagu Jõgeva põhikool ja Torma sotsiaalkeskus. „Viiakse ellu uued algatused: tänavavalgustuse projekt, ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniprojekt ja tugevdatakse vallakeskust ja piirkondlikke keskusi teenuste paremaks kasutamiseks,“ märkis Kepp oma ettekandes.


Kaasettekandja, arengu- ja planeerimisosakonna juhataja Triin Pärsim lausus, et arengukava põhiline alusdokument on ühinemisleping. „Vaatasime üle ühinenud omavalitsuste arengukavad, need andsidki põhilise sisendi, et oleks võimalik uue arengukava koostamisega alustada,“ ütles ta.

Arengukavas toodi välja kaheksa võtmevaldkonda, mille juures kirjas probleemid, kirjeldus, eesmärgid ja tegevused.

„Laekunud muudatusettepanekuid oli ligi 50 esitajalt üle 480,“ andis Pärsim teada, lisades, et omavalitsuste liitumist silmas pidades oli sellist arvu oodata. „Arengukava täpsustamiseks valiti välja 360 ettepanekut, millest kaks kolmandikku olid sellised, mis olid arengukavas olemas, aga oli täpsustatud sõnastust või toodud välja vajadus midagi rõhutada. Veidi üle 100 ettepaneku oli sellised, mis andsid reaalse sisendi arengukava muutmiseks,“ tegi ta kokkuvõtte.

Mihkel Kübar märkis, et uuesti volikogu lauale jõudnud dokumendiga on võrreldes eelmise korraga kõvasti tööd tehtud. „Nüüd hakkame kuhugi jõudma. Meil on laual dokument, mida on võimalik arutada, seda pean ma protsessis oluliseks,“ kinnitas ta, mööndes siiski, et terviktekstis puudub ühtne joon. „See teeb lugemise ja arusaamise, mis järgmise 10 aasta jooksul piirkonnas paremaks läheb, keeruliseks,“ lisas Kübar tuues olulise punktina välja, et 10 aasta asemel võinuks arengukava koostada lühemaks perioodiks.

Ka Terje Rudissaar leidis, et dokument vajaks keelelist toimetamist. „Ebatäpsuse ja rabistamise märke on,“ nõustus Kübar.

Määrusele esitati 13 parandusettepanekut, millest 10 võeti vastu. Napp hääletus oli parandusettepanekul number 10, mille teemaks oli vallavalitsuse ruumide rekonstrueerimine Suur tänav 5 asuvas majas. Selle poolt oli 10 ja vastu 11 saadikut, kolm jäi erapooletuks. Omamoodi rekordi tegi opositsioon, kelle kõigi kolme parandusettepanekuga nõustuti.

Määrus võeti vastu 14 poolthäälega. Üheksa saadikut oli vastu ning üks erapooletu.

KERTTU-KADI VANAMB

blog comments powered by Disqus