Jõgeva vallavolikogu neljapäevasel istungil käsitleti varem Torma valda kuulunud Torma aleviku, Vanamõisa, Kõnnu, Lilastvere, Oti, Liikatku ja Võidivere küla sooviavaldusi lahkuda Jõgeva valla koosseisust ja liituda Mustvee vallaga.
Jõgeva ja Mustvee vallavolikogule esitatud pöördumised said alguse suvel. Otsa tegi 25. juulil lahti Vanamõisa küla, millele järgnes Kõnnu küla 13. augustil, Torma alevik 14. augustil, Lilastvere ja Oti küla 31. augustil ning Liikatku ja Võidivere küla 11. septembril. Nüüd võeti teema Jõgeva vallavolikogus viimaks üles.
Vallavolikogu esimees Raivo Meitus luges oma ettekandes ette ka Jõgeva vallavalitsuse seisukoha, kus mööndi, et haldusreformi käigus ei pööranud Torma vald piisavalt tähelepanu Torma kandi elanike arvamusele. Seetõttu peab vallavalitsus oluliseks teada saada piirkonna elanike tegeliku soovi ja hinnata, kas Torma aleviku ja külade Jõgeva vallast lahkumine on põhjendatud ja majanduslikult otstarbekas.
Kuue punktiga analüüs
„Analüüs esitatakse eesmärgiga anda avalikkusele, sealjuures külade elanikele selge ja erapooletu ülevaade võimalikest mõjudest, kui antud külad peaksid liituma Mustvee vallaga või kui nad jäetakse nad Jõgeva valla koosseisu. Eelnõus on ära toodud kuus punkti, millele tahetakse vastust saada. Leppisime kokku, et kui jõuame otsuse vastu võtta, siis Jõgeva vallavolikogu kantselei koostab lähteülesande, millega jõuame tagasi eelarvekomisjoni, kus vastavalt kokkuleppele arutame kõik lähteülesanded läbi,“ rääkis Meitus.
Analüüs peaks valmima järgmise aasta 2. aprilliks. „Juhin tähelepanu, et kuna praegu on koostamisel arengukava ja -strateegia ning järgmise aasta eelarve, siis need on koostatud eesmärgiga, et kõik praegu Jõgeva vallas olevad külad ja alevik on üks selle osa ja investeeringud sinna jätkuvad,“ sõnas Meitus. Analüüsi tellib Jõgeva vallavolikogu kantselei ning lähteülesandeks on võrdluses nii Jõgeva kui ka Mustvee valla finantsnäitajad.
Vallavolikogu istungiga liitusid ka Kõnnu küla esindaja Virve Alas, Liikatku küla esindaja Otto Štukert, Lilastvere küla esindaja Urmas Muravljov ja Torma aleviku vanem Avo Blankin.
Hinnatakse kogukonna ühtsust
Torma aleviku vanem Avo Blankin ütles oma sõnavõtus, et on mõistetav, et Jõgeva vallavolikogu on Torma vallavolikogu õigusjärglane ja soovib lahendamist eelnõu kontekstis. „Kahtlemata peab külade piiriülese liitumise põhjendamiseks koostama sotsiaalmajandusliku analüüsi, kuid mis takistab praegu aluseks võtta Torma valla koostatud sotsiaalmajanduslikku analüüsi? Pidasime vajalikuks hankida pakkumuse Jõgeva valla halduspiiride muutmise sotsiaalmajandusliku analüüsi koostamiseks,“ sõnas Blankin.
Ühtlasi tegi ta ettepaneku võtta külaesindajate hangitud OÜ Geomeedia pakkumine realiseerimiseks ja lükata edasi Torma kandi küladega korralduslike muudatuste tegemine kuni piiriülese liitumise lõpliku otsustamiseni. „Endise Torma valla elanikud tunnistavad Jõgeva valda, et suudetakse oma elanikke toetada märksa kõrgemate sotsiaaltoetustega kui Mustvee vald. Kuid kõrgemad sotsiaaltoetused ei suuda ümber veenda küladena säilinud Torma kogukonda loobumaks ajaloolisest järjepidevusest ja ühtekuuluvusest praeguse Mustvee valla kogukondadega. Peame esmatähtsaks Torma kandi kogukonna otsest osalust valla elu korraldamisel mitte lähtuda sotsiaaltoetuste suurusest,“ sõnas Blankin, kes andis kõne lõpus koostatud hinnapakkumise üle Raivo Meitusele.
Oluline erapooletu analüüs
Reformierakonna fraktsiooni esindanud Margus Kask märkis sõnavõtus, et fraktsioon pole vastu analüüsi koostamisele, seda enam, et vallavalitsus möönis, et edasise arengu planeerimiseks on oluline hinnata, kas külade lahkumine on põhjendatud. „Volikogu ongi see, kes peab selle tõsise hindamise läbi viima ja korraldama, sest meil on tarvis head ja erapooletut lähenemist,“ ütles Kask.
Terje Rudissaar märkis, et vallavolikogu liikmena peab ta arvestama, et kõik valla elanikud oleksid õnnelikud ja saaks elada seal, kus nad soovivad. Ka Heli Raevald toetas Rudissaare mõtet, lisades, et elanike tahe peaks olema ülimuslik. „Kui teeme asju nii, nagu seadus ette näeb, uurime ja täpsustame, siis saavad kõik hiljem ise otsustada. Paber, mis on allkirjade näol kogutud, on tore paber, kuid pole päris täpne,“ märkis Raevald. „Kui asjad käivad seadusejärgselt, siis tuleb seda nii ajada ja vastavalt tegutseda. Ja inimesed peavad saama, mida nad soovivad.“
Peep Põdder lähenes teemale aga pragmaatiliselt ning leidis, et analüüs on vajalik, sest aitab võidelda tekkinud valearusaamade ja hirmudega. „Tõsine analüüs on vajalik ja see peaks olema võimalikult erapooletu, tulgu ta kas või riigihanke näol, aga olgu firmad, kes ei tegele tellimustöödega, kus tulemus on ette ära määratud,“ märkis ta.
„Teine küsimus, mis mind vaevab, on see, et me arutame ja arutame, aga kas Mustvee ka neid tahab? Me peaksime valla poolt läbirääkimisi pidama Mustveega,“ sõnas Põdder. Mustvee abivallavanem Enn Kurg sõnas Põdderile vastuseks, et Mustvee vallavolikogus arutatakse külade soovi.
Sotsiaalmajanduslike mõjude analüüsi koostamise eelnõu võeti vastu 23 poolthäälega, üks saadik jäi erapooletuks.
KERTTU-KADI VANAMB
