Jõgeva vallavolikogu võttis 27. augusti istungil vastu Jõgeva vallavalitsuse uue struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu, mis hakkab kehtima järgmise aasta 1. jaanuarist.
„Et tööd paremini korraldada ja raha kokku hoida,“ ütles Vooremaale Jõgeva vallavanem Tiit Lääne.
Vallavalitsuse uue struktuuri kohaselt asuvad vallavanema või vastava valdkonna abivallavanema alluvuses tööle viis nõunikku: spordi- ja terviseedendamise nõunik, haridusnõunik, kultuuri- ja noorsootöönõunik, turismiarendusnõunik ja finantsnõunik. Haridus- ja kultuuriosakonda uues struktuuris enam pole, arengu- ja planeeringuosakond ning majandusosakond ühendatakse majandus- ja arendusosakonnaks. Senine finantsosakond nimetatakse ümber rahandusosakonnaks, mida juhib pearaamatupidaja, avalike suhete spetsialist ja IT-spetsialist tuuakse üle kantselei koosseisu, teenuskeskustesse jäävad ametisse vaid juhid. Sotsiaalosakonna koosseisus olevad piirkonna sotsiaalhooldustöötajad, hooldustöötajad ja tegevusjuhendajad viiakse üle 1. jaanuaril 2021 tööd alustava Jõgeva Valla Hoolekandekeskuse koosseisu.
Kui asjad toimivad, vabaneb ressurssi
Tiit Lääne tuletas meelde, et omavalitsuste ühinemise eelläbirääkimistel leiti, et optimaalne töötajate arv võiks jääda veidi üle 60ne. Kui uus vald tööle hakkas, jõudis töötajate arv 90 juurde. „Võibolla algul oli see ka põhjendatud, palju asju oli vaja teistmoodi teha, aga selle kahe ja poole aastaga on paljud asjad leidnud lahenduse või sisse töötatud. Kui asjad hakkavad toimima, siis vabaneb ressurssi,“ selgitas Lääne.
„Alustasime reformiga kohe vallavalitsusse tulles. Kui varem oli kolm abivallavanemat, siis nüüd on kaks. Kui varem oli seitse vallavalitsuse liiget, siis nüüd on viis,“ ütles ta.
Nõunikud, kes alates 1. jaanuarist tööle võetakse, ei ole vallavalitsuse liikmed. Suurem osa neist hakkavad tegema tööd, mida praegu teeb haridus- ja kultuuriosakond, kus töötab neli inimest. „Pärast reformi on haridusnõunik, spordi- ja terviseedendusnõunik ning kultuuri- ja noorsootöönõunik. Haridus ja kultuur on mõlemad väga suured teemad. Meil oli siiani haridus- ja kultuuriosakond, kus oli juhataja ja eraldi kultuurispetsialist, aga haridusspetsialist eraldi puudus, kuigi haridus on kõige suurem valdkond – pool valla eelarvest. See oli täiesti ebaloogiline. Siit tekkiski mõte nõunike süsteem kasutusele võtta, kus üks inimene tegeleb kultuuriga, üks haridusega, üks spordiga. Ei tundunud mõttekas luua osakonda, mis oleks eeldanud veel osakonnajuhi koha loomist,“ rääkis vallavanem. Lisaks haridus-, kultuuri- ja spordinõunikele alustavad tööd ka finantsnõunik ja turismiarendusnõunik.
Sotsiaalteenuseid osutab allasutus
Kõige enam on tähelepanu äratanud ümberkorraldused sotsiaalvaldkonnas.
„Sotsiaalosakonna ametikohad on vallas endiselt kõik alles. 17 töökohta lähevad allasutuse Jõgeva Valla Hoolekandekeskus alla,“ ütles Lääne. „See on töökorralduse koha pealt mõistlikum. Siis saavad nad keskenduda sotsiaaltoetuste arendamisele,“ selgitas ta. Jutt on Jõgeva hoolekandekeskusest, mille rajamine on juba pikalt kõne all olnud.
Aime Meltsas kirjutas, et „SA Jõgeva Linna Sotsiaalmaja tegevus lõpetatakse ja alates 1. jaanuarist 2021 alustab tööd Jõgeva Valla Hoolekandekeskus. Seal leiavad tööd juhataja, sotsiaaltöötaja, neli kogukonnas elamise teenuse tegevusjuhendajat, toetatud elamise teenuse tegevusjuhendaja, neli hooldus-, seitse või kaheksa piirkonna sotsiaalhooldus-, kolm valve- ja üks majandustöötaja,“ selgitas sotsiaalosakonna juhataja Meltsas. Hoolekandekeskuse juhi konkurss on planeeritud vallavalitsuse poolt korraldada novembrikuuks ja siis on uuel juhil võimalus kavandada edaspidiseid tegevusi.“
„Kodaniku jaoks ei muutu midagi – oma murede ja rõõmudega saab pöörduda valla sotsiaalosakonna poole,“ selgitas abivallavanem Aive Tamm. „Seal leitakse inimese jaoks parim lahendus, olgu siis toetus või teenus. Kuidas abi täpselt inimeseni jõuab, see ongi koostöö sotsiaalosakonna ja hoolekandekeskuse vahel.
Allasutuses on võimalik ressurssi meie kodanike teenindamiseks paremini kasutada.
Kui nõudlus muutub, saab allasutus mugavamalt ümber planeerida nii teenused kui ka vahendeid ja olla tugevaks partneriks ka riigile uue rahastusperioodi sotsiaalvaldkonna arendustegevustes,“ rääkis ta.
See aga pole kaugeltki ainuke muutus. Teenuskeskustesse jäävad alles juhid ning paaril päeval nädalas korraldab vallavalitsuse kantselei teenuskeskuses elanikkonna vastuvõttu. „Ühinemislepingust tulenevalt peame teenuskeskusi hoidma, aga nende osatähtsus on kogu aeg kahanenud. Toimingunumbrid mõlemas teenuskeskuses näitavad seda,“ ütles vallavanem.
Ka valla finantsosakonda ootavad ees muutused. „Paljudes omavalitsustes on rahandusalal tööl kaks võrdse positsiooniga inimest – pearaamatupidaja ja finantsist. Osades valdades lisaks veel eelarvespetsialist. Pearaamatupidaja töö on raamatupidamislik ja sisaldab ka osakonna juhtimist ning finantsist koostab eelarveanalüüsi ja -strateegiat, teeb ettepanekuid investeeringuteks ja tegeleb finantspoliitikaga,“ selgitas Lääne.
Majandus- ja arendusosakonna liitmine tundus vallavanemale samuti igas mõttes olevat mõistlik.
Muutuvad nii sissetulekud kui ametijuhendid
Kui palju Jõgeva vald oma struktuurimuutusega kokku hoiab? „Finantsjuht pakkus välja, et järgmise aasta eelarvele on kulu väiksem hinnanguliselt 270 000 euro võrra,“ ütles vallavanem. „Kindlasti muutub ka alles jäävate töötajate sissetulek, aga see sõltub töötajate koormustest,“ ütles vallavanem, aga rõhutas, et need summad on küll hinnangulised.
„Pakume nõunikukohti ja ka teisi kohti inimestele, kes juba töötavad meil. Kui keegi ei soovi seda, tuleb võibolla mõnele kohale konkurss korraldada. Võimalik, et me ei pea ühtegi konkurssi korraldama ja saame hakkama ümberkorraldustega oma maja sees,“ rääkis Tiit Lääne.
Otsus toob numbriliselt kaasa teenistuskohtade arvu vähenemise vallavalitsuses 31 võrra: praegu on teenistuskohti 87, tulevikus 56.
Kui palju on neid inimesi, kellele vallal pärast ümberkorraldust tööd pakkuda pole? Vallavanem Tiit Lääne: „Neid on võib-olla kümne ringis.“
Kümmekond inimest ja kokkuhoidu 270 000 eurot aastas? „Kokkuhoitavat raha ei saa vaadata ainult inimeste pealt, vaid tuleb vaadata ka töö efektiivsust. Seda ei saa mõõta üksühele, nii mitu inimest ja nii palju palka. Teenuse kvaliteedi pealt kokku hoida ei saa ja seda peab pakkuma nii, nagu seadus ette näeb,“ mõtiskles ta.
Millal tulevad reaalsed muutused või millal koondamisteated kätte antakse? „Need tulevad septembrikuus,“ ütles Lääne.
ANDRA KIRNA
