Eelmise aasta 25. mail toimus Jõgevamaa visioonikonverents, kus kolm vallavanemat meie maakonnas andsid ülevaate oma piirkonna plaanidest. Konverentsi külastanud Kristi Klaos, Jõgeva valla elanik, Põltsamaa valla arengu- ja planeerimisosakonna juhataja, tõstatas ajalehes Vooremaa (29.05.2018) küsimuse: „Kas elu uues Jõgeva vallas on tõesti perspektiivitu?“, olles ära kuulanud meie vallajuhi plaanid.
Pärast seda sündmust koostati Jõgeva vallale arengukava, millesse tegid vallakodanikud sadu parandusettepanekuid. Siiski jäi Jõgeva valla arengukava aastateks 2018–2028 puudulikuks, sest arenguosakonna tehtud eeltöö oli kesine ning eesmärkide numbrilised sihtväärtused jäid ajanappuses kirja panemata. Peamiseks vabanduseks toodi, et igasugu tegemisi on peale haldusreformi niivõrd palju.
Nüüd on vallavalitsus koostanud arengukava muutmise määruse ja tutvustanud seda nii arengu- ja reformikomisjonis kui ka 22. augusti Jõgeva vallavolikogu istungil. Valla arengukava ootab ees veel muudatuste avalikustamine ja tutvustamine, kus tekib võimalus vallarahval ettepanekuid teha ja oma arvamust avaldada.
Peame üheskoos tegutsema
Mis on need peamised põhjused, mis mind sundisid arengukavasse viidavatest muudatusettepanekutest ning nende kitsaskohtadest kirjutama? Töötades juhtimis-konsultatsioonifirmas ning tegeledes igapäevaselt Eesti ja Põhjamaade era- ja avaliku sektori asutuste strateegilise planeerimise küsimustega, on minu meelest neli suuremat kitsaskohta, miks vallavalitsuse ettepanekud on toored ega aita Jõgeva valla arengule kuidagi kaasa.
Esmalt on oluline viia kooskõlla arengukava suunad ja eesmärgid. Toon selgituseks näite. Meie valla arengukavas on igati mõistlik arengusuund „Jõgeva vald on uuendusmeelne omavalitsus ja asjatundlik koostööpartner“. Kui naabrid lõunas ehk siis Tartu linn avas äsja rattaringluse, mis näitab omavalitsuse uuendusmeelsust, siis Jõgeva vallajuhtide eesmärgid on sellel suunal hoopis teistsugused ja ainult enda ametkonna huve silmas pidavad, sest mida muud saab öelda selliste eesmärkide kohta:
- kaasaegne töökeskkond ja kompetentsed ametnikud;
- valla hea maine;
- Jõgeva vald on hinnatud koostööpartner.
Kui Tartu linn aitab kaasa vanade kesklinna hruštšovkade (vanad, kahe- kuni viiekorruselised paneel- või telliselamud) renoveerimisel EL tugirahade abil nutimajadeks, siis Jõgeva vallavalitsus ei ole 2018. aasta kaasava eelarve võiduprojekti „Jõgeva koertepark“ seniajani jõudnud valmis ehitada. Seda loetelu võiks veel pikendada.
Kui nüüd planeeritavaid mõõdikuid eeltoodud kolme eesmärgi kohta lugeda, siis ei tea kas naerda või nutta. Seda tabelit vaadates saame aru, et mõõdikud ei ole sisulised ega asjakohased ning ei aita kuidagi kaasa arengusuunale „Jõgeva vald on uuendusmeelne omavalitsus ja asjatundlik koostööpartner“.
Naljakad mõõdikud
Selgitan mõnda näidet lähemalt, kuid neid on arengukava muutmise eelnõus kahjuks väga, väga palju.
- Kui koolitust antakse kõikidele ehk siis sajale protsendile ametnikele (täpselt pole aru saada, kes kuuluvad koolitatavate hulka) senise üheksakümne protsendi asemel, kas siis on vald uuendusmeelne ja asjatundlikum koostööpartner? Kas ainult siis saavad koostööpartnerid loota, et kõik kokkulepped täidetakse korrektselt, sealhulgas peetakse kinni finantstähtaegadest? Minu hinnangul on see ebaoluline mõõdik, sest tegemist on otseselt personalitööga, mida ei pea kajastama valla arengudokumendis.
- Kui valda kajastatakse meedias rohkem kui 250 korda, kas siis vallal on hea maine ja eesmärk saab täidetud? Vallavalitsus annab välja vallalehte, kus kajastatakse koalitsiooni tegemisi ja kiidetakse vallavalitsuse tehtud tööd – seega pole tegelikult motivaatorit tegeleda reaalselt valla maine ühtse teema ehk siis Põhja-Vooremaa piirkonna mainekujundusega.
Jällegi minu hinnangul on siin üsna kauge ja umbmäärane seos. Viimase pooleteise aasta jooksul on vald saanud päris palju kriitikat nii ajalehes Vooremaa kui ka Tartu Postimehes. Kui vallajuhid soovivad saada 250 kajastust meedias, siis sisuliselt peab igal tööpäeval valla tegemiste kohta olema mingi kajastus. Samas kui on loodud olukord, kus vallavalitsuse kontrolli all olevas Jõgeva Valla Teatajas võivad võimul mitteolevad erakonnad kirjutada 2000 tähemärki ühes väljaandes ette antud järjekorras, siis tekib tahtmine vallajuhtidelt küsida – kas see on uuendusmeelne omavalitsus ja asjatundlik koostööpartner?
- Noortekeskusi on külastatud 14 168 korda ning külastusarvu planeeritakse hoida samal tasemel. Kui nalja visata, siis täpselt tasemel 14 168 külastuskorda võib tehniliselt osutuda väga keerukaks ülesandeks. Ehk on noortekeskuste tegevuses siiski mingi muu oluline väärtus, kui nende külastamine?
- Meil on kolmkümmend kolm aktiivset spordiklubi või kolmkümmend seitse aktiivset rahvakultuurikollektiivi või viisteist koostöölepet, siis sihiks on taseme hoidmine. Sellised tühjad mõõdikud võtavad sõnatuks, sest eesmärgiks on ikkagi tegevuse tulemus.
Aitame valda
Rääkimata sellest, et komisjonile ja volikogule esitatud muudatusettepanekutes on sees vead. See räägib, et muudatusettepanekud on tehtud ülepeakaela. Räägitakse Sadala kõlakoja renoveerimisest, kuid see rajatis sai 2018. aastal juba valmis! Renoveerimist vajab hoopis valla omandis olev Sadala Rahvamaja fassaad.
Mitmed naljakad või jaburad mõõdikud tuleb arengudokumendist eemaldada, sest näiteks mõõdik: „Koostöö Kiigemetsa kooliga“, kus algtasemeks on „Teatud määral toimiv“ ja 2020 sihttasemeks on „ergutada, tõhustada“ on lihtsalt mõistmatu!
Kui täna mingi valdkond toimib „teatud määral“ ning seda on edaspidi plaanis hakata „ergutama“ ja „tõhustama“, siis tekib tahtmine kõva häälega küsida: Kulla vallajuhid, mis teil arus on?
Ma lootsin, et vallavanem koos suure hulga abivallavanemate ning arengu- ja planeeringuosakonnaga muutub arenguga seotud küsimustes sisulisemaks, kui neil on rohkem aega, aga kahjuks jätkub varasem ebakompetentne lähenemine.
Kas lööme käega ning loodame, et järgmised valimised toovad meile natuke kompetentsemad vallajuhid? Või võiksid vallakodanikud koostöös vallavalitsusega töötada edasi valla arenguküsimuste kallal, et Jõgeva vald olekski uuendusmeelne omavalitsus ja asjatundlik koostööpartner.
Kas püüame kõik koos aidata vallavalitsust, pakkudes abikäe oma mõtete ja ettepanekute edastamisel avalikel koosolekutel – see on võimalus, millest kutsun teid osa võtma?
Kaido Väljaots, arengu- ja reformikomisjoni liige, valimisliit Vooremaa
