Jõgeva valla spordikooli ujumisosakond korraldab oma tööd ümber, et tagada püstitatud eesmärk – arendada noorte võistlus-sporti.
„Tahame pakkuda lastele ühe ujumiskorra asemel nädalas kahte. Eelkõige sellepärast, et taset tõsta ja olla võrdsemas konkurentsis teistega,“ ütles spordikooli direktor Kaido Alev. „Septembrikuu jooksul komplekteerime spordikooli lastest uusi rühmi ja vaatame, kui suured kaod suvel on olnud, on ehk keegi ala vahetanud. Oktoobrikuuks saame kokku uued ujumise algõppe grupid, kes hakkavad käima vähemalt kaks korda nädalas.
Sinnamaani me ei saa ega julge võtta uusi ujujaid juurde, sest ei tea, kui tihedaks meie ajakava läheb. Ujulaga on räägitud, et saada mõned lisaajad juurde kui vaja. Treeningumaht lastel suureneb olulisel määral,“ rääkis Alev.
Muutusi korralduses on veel. „Natuke piirasime ujumise algõppe ajalist perioodi. Varem võis laps ujumise algõppe grupis olla niikaua, kuni lõpuks ära tüdines. Nüüd saab mingi ajani algõppes käia ja siis peaks järgmisesse gruppi edasi minema, kus treeningukoormus juba tõuseb. Sellega läheneme korralduses rohkem õppekavale. Tänavuse sügise eesmärk on õppekvaliteedi tõstmine,“ selgitas ta.
„Hetkel ei ole plaani, et õppemaks selle tõttu tõusma peaks,“ ütles spordikooli direktor.
Spordikool kipub ujumisvõistlustele
Tema sõnul ei vähene märkimisväärselt ka ujumistrennis käivate laste arv. „Eelmise aasta alguseks komplekteerisime kümne lapsega täisgrupid, kevadeks oli neist paljudes järel kuus-seitse last,“ rääkis ta.
Septembrikuu jooksul pannakse allesjäänud huvilistest kokku uued grupid. „3. septembril oli lastevanemate koosolek, kus rääkisime, mis plaanid on ja kohe selgus ka, et kõik lapsevanemad ei saa last kaks korda nädalas ujuma tuua. Eks sealt tuleb ka kahjuks mingi väike kadu,“ ütles Alev.
„Aga praegu on nii spordikoolil kui ka vallavalitsusel kindel plaan viia ujumisõpet nii-öelda tugevamale tasemele. Treenerid ise ütlevad ka, et saavad oma tööd efektiivsemalt teha, kui näevad last vähemalt kaks korda nädalas ühe korra asemel. Meil on muidugi väga tubli edasijõudnute grupp ka,“ lisas ta.
Lapsed on muutusteks valmis. Treener Rait Kalda sõnul on esimeste trennidega selgunud, et lastel on tõesti suur soov mitu korda nädalas trenni teha.
Veel on Jõgeva valla spordikoolil plaan sellel aastal võtta ühendust lähimate ujumisklubidega, et korraldada kasvõi omavahelisi võistlusi. „Tahame lapsi maakonnast ka välja võistlema viia. Üks klubi, kellega tahaks proovida, tegutseb Vinnis, võib-olla õnnestub ka Rakvere ja Kunda klubidega võistelda,“ rääkis direktor, nentides, et ujulaid on spordisaalidega võrreldes tõesti vähem.
Spordikoolis käivad lisaks Jõgeva valla lastele ka teiste omavalitsuste lapsed. „Pakume võimalusi kõigepealt oma valla lastele, aga tõsise huvi korral ja võimalusel käivad spordikoolis trennis ka teiste omavalitsuste lapsed,“ ütles Alev.
Spordikoolis saab maadelda
Sellest aastast on spordikoolis ka uus ala – maadlus. Jõgeva valla spordikooliga liitus Jõgeva raskejõustikuklubi Ramm.
„Praegu alustasime neljas grupis, kolm gruppi on praegu täitunud, juurde võiks tulla veel 1.–4. klassi lapsi, selles grupis on veel ruumi. Aga sellega on nii, et kõigile maadlus ei sobi. Teada saab seda alles siis, kui trenni tulla ja proovida. Ja kui ei sobi, siis kindlasti on mõni teine spordiala, mis sobib,“ rääkis maadlustreener Aimur Säärits.
„Hetkel spordikoolis veel väga tippsporti ei ole ja ega meilgi. Aga tahaks sinna pürgida ja praegu on head poisid trennis, kellest on tõenäoliselt tulemas Eesti medaliste.
Meie on spordikoolile üht-teist anda ja loodame, et spordikool annab meile ka vastu. Raskejõustikuklubis on olnud hea seltsielu, laagrid, võistlused, ühised peod, loodame, et need jätkuvad. Kogu spordikooli võiksid ka mõned ühised üritused omavahel siduda, kõigi alade ühine jõulupidu näiteks,“ lisas Säärits.
Kui koroonaviiruse uus laine tuleb
„See on kindlasti raske teema. Füüsilise kontaktiga trenni on 2 + 2 süsteemiga väga raske teha,“ ütles direktor. „Kevadel, kui viiruse esimene laine tuli, saime ainult suurematega midagi teha natuke – neile toimusid e-trennid,“ meenutas ta.
Eriolukorra ajal oli Jõgeva valla spordikool suletud. „Edasijõudnute rühm tegeles üldfüüsilise treeninguga ja täitis treeningupäevikuid. Ujula läks kinni, algõppe gruppidele ei osanud kohe midagi tulemuslikku pakkuda. Eriolukorra ajal kehtis õppemaksuvabastus,“ rääkis Alev. „Ükskord oleme selle läbi teinud ja eks nüüd targemad ka,“ lisas ta.
Laste tervise kontrollimise vajadust (COVID-19 teste) direktor ei näe.
„Lapsevanemad on kohusetundlikud, eriti ujumises. Isegi kui laps on natuke nohune, võetakse arstitõend suhteliselt ruttu. Ei ole tähele pannud, et probleeme oleks sellega olnud,“ tõdes ta. Loomulikult hindab olukorda ka treener, kes siis vajadusel teavitab lapsevanemat.
ANDRA KIRNA
