Sihtasutuse Kuremaa Spordikool likvideerimine ja Jõgeva valla spordikooli tegevuse alustamine külvas segadust Jõgeva valla spordilaste vanemate hulgas ja põhjustas ka korraldajatele peamurdmist. Olukorra teeb keerulisemaks asjaolu, et spordikooli direktori ametikohale käib konkurss ja kooli praegune juht Pille Maasen on ametis kohusetäitjana.
Jõgeva vallavolikogu otsusega lõpetas 31. augustil tegevuse SA Kuremaa Spordikool ja 1. septembril alustas tööd Jõgeva Valla Spordikool ja seda kolmel spordialal: ujumine, korvpall ja võrkpall.
Muutus mitte ainult asutuse nimi ja alade valik, vaid ka omandivorm. Kui seni tegutsenud kool oli vormilt sihtasutus, siis uus töötab valla allasutusena. Kuremaa spordikooli enne maakonna spordiliidu Kalju tegevjuhiks valimist direktorina juhtinud Toomas Klaarmani ülesandeks oli spordikooli likvideerimine ja uue kooli käimalükkamine.
„Sihtasutus, millena Kuremaa Spordikool töötas, loodi algul viie omavalitsuse poolt, hiljem jäi ainuomanikuks Jõgeva vald,“ rääkis Klaarman, kelle arvates on sihtasutuse finantseerimist vallavalitsusel rasketel aegadel lihtsam lõpetada. „Tööd juhib, otsustab sisekorra, õppemaksu ja muu sellise sihtasutuse nõukogu. Vallavalitsuse allasutusena töötavad ka kunstikool ja muusikakool. Allasutust omavalitsusel nii lihtne kinni panna ei ole,“ tõi ta välja allasutuse eelise.
„Allasutust juhib vallavalitsuse palgatud koolidirektor. Otsused teeb hoolekogu ettepanekul vallavalitsus, määrab kui suured on õppemaksud ja muu seesuguse. Sisuline töö on mõlemal suhteliselt sarnane,“ selgitas ta.
Aluseks õppekavad
Nagu ikka uue kooli avamisel tuleb koostada koolile õppekavad. Seda ka Klaarmani direktori aja jooksul tehti. „Koostajad olid kõik oma ala spetsialistid,“ ütles endine direktor. „Vana ja uue spordikooli õppekavad väga ei erinegi, neid lihtsalt tuleb teatud aja tagant nagunii uuendada. Võrkpalli õppekava väljatöötamisel osales näiteks ka treener Tiiu Õunap.
Kavad saadeti ka ujumistreeneritele, kuigi koostamisel nad ei osalenud. Sai selgitatud, et õppekava on ju soovituslik, sest kool kui selline tuleb kuidagi käima saada,“ lisas ta.
Korvpallitreeningute koondumine valla spordikooli alla on läinud sujuvalt. Veidi keerulisem on asi võrkpalli- ja ujumishuviliste laste treeningutega. Seni pööras Kuremaa spordikool peamise tähelepanu laste ujuma õpetamisele. Seitsmendat aastat lapsi treeniv Rait Kalda ütles, et varem õpetati lapsi alates 6–7 eluaastast ja trennis käisid nad kuni kümnenda eluaastani. „Need, kes ise tahtsid tõsisemalt treenida, jäid Andres Lippuri gruppi edasi treenima ja mõned, kes varem ujumise selgeks said, jäid juba enne kõrvale,“ rääkis Kalda.
Seetõttu nörritas kujunenud olukord just nooremate laste vanemaid, kes olid juba otsustanud, et paras aeg on lasta lapsele ujumine selgeks õpetada. Kuremaa ujula juhataja Raivo Tralla on sattunud üldsuse tähelepanu alla ja saanud arvukalt selleteemalisi telefonikõnesid.
„Soovijate hulga järgi peaks andma igal tööpäeval 5 tundi spordikoolile. See on kella 4-st 9-ni õhtul. Vaieldamatult on ujumine kõige populaarsem spordiala. Aga peale spordikooli tahavad ujulat kasutada ka paljud teised. Toimub vesiaeroobika ning on ka neid inimesi, kes ujumisest tahavad saada sportlikku koormust ning kui kolm rada on trennidega hõivatud ning neljas suplejate päralt, pole see lihtsalt võimalik,“ ütles Tralla.
„Ujulal on ka teisi kasutajaid. Selge on, et kõik tahavad tulla kell 6 ja koju minna kell pool 8, aga see ei ole kahjuks võimalik,“ täiendab Klaarman. „Lapsevanemad tahavad muidugi, et pisikesed saaks algõppe kätte,“ mõistab ka tema vanemate muret.
„Olen veendunud, et inimesed peaksid saama istuda ühe laua taha ja asjad rahulikult läbi arutada. Kuidas ja milliseid ujumisgruppe moodustada, millisel tasemel õpetada,“ arvas ujula juhataja Tralla.
Kellele spordikool mõeldud on?
„Me peame läbi rääkima, mis see spordikool on. Kas see on harrastajale või see on inimestele, kes tahavad oma sportlikke võimeid parandada, võistelda ja tulemusi parandada? Enamus spordikoole on viimasele orienteeritud. Eesmärk on läbi võistluste ja saavutuste areneda,“ rääkis endine spordikooli direktor Klaarman. Tema sõnadele annavad kaalu ka kõik kolm haridusministri kinnitatud õppekava. Pärast algettevalmistuse astet eeldavad need kõik õppurite osalemist võistlustel.
„Spordikooli õppekavas on kirjas, et laps osaleb võistlustel, mis on ka loogiline. Samas, mis saab neist lastest, kes ei taha võistelda,“ muretses Tiiu Õunap, kelle hoole all käib lapsi ka lihtsalt võrkpalli mängimas. „Kõige olulisem uue spordikooli eesmärk treenida noori sportlasi – kas meil on neid lapsi üldse nii palju? Kas seda on lastelt ja vanematelt üldse küsitud,“ mõtiskles ka Rait Kalda.
Kindlasti peab olema arenguvõimalus neil lastel, kes tahavad ennast tõesti sportlikult arendada. „Iga laps peab saama ju päevas liikuda. Paistab nii, et lapsevanemad vaatavad väga palju teiste otsa – teie muretsege selle eest, et mu laps saaks piisavalt liikuda. Väärtushinnangud ja tervena elamise harjumused tulevad ikkagi kodust, ja sellest kui vanemad oma lapsega koos liiguvad. Nii kooli liikumistunnid, huviringid kui lõpuks spordikool on sügavama huvi edasiarendamiseks,“ arvas Klaarman.
„Hea on öelda, et nende lastega, kelle koht pole spordikoolis, tegelegu kool,“ arutles Tiiu Õunap. „Kui mina oleks spordikooli juht, siis ma küll ei vaataks hea pilguga, kui sama inimene töötab mul treenerina ja juhib kooli huviringi – ta pakub ju konkureerivat teenust ja pealegi tasuta. Ja kuidas omavalitsus sellise dubleerimise alla neelab – ta on ju mõlema kooli pidaja?“ muretses ta.
Jõgeva hariduse ja kultuurielu kureeriv abivallavanem Arvo Sakjas ütles Vooremaale, et koolide enda valida on, milliseid huviringe nad peavad ja kellele ning mis ala juhendamise eest maksavad. Praegune Jõgeva valla spordikool võtab enda tiiva alla peale endises Kuremaa spordikoolis treeninud ujujate ja korvpallinoorte ka Jõgeva ja Torma noored võrkpallurid.
Võrkpallitreener Tiiu Õunap läheb JVSK alla ainult oma vanemate võrkpalluritega, kes nagunii päris edukalt võistlevad. „Nooremate laste vanematest on osa nõus, osa mitte. Et pooled lähevad ja pooled mitte, pole mõistlik, seega jääme nendega esialgu kooli huviringiks,“ ütles Õunap.
Mida saab raha eest?
Siin tuleb mängu veel üks teema, see on vanemate osalus huvikooli finantseerimisel. Kui nii muusika- kui kunstikooli laste vanemad kui ka endise Kuremaa spordikooli laste omad on harjunud, et neil tuleb maksta osalustasu, siis seni huviringina tegutsenud võrkpallilaste vanematele on see uudis. Need vanemad, kelle lapsed juba võistlevad, näevad oma panust veidi teisiti, aga on ka neid, kellele see tundub palju. Jutt on siis summast 20 eurot kuus lapse kohta ühel spordialal kogu õppeaasta vältel.
„Kooliringid ei võta ju vanematelt tasu. Mulle kui treenerile maksti ringijuhendaja tasu,“ rääkis süsteemist võrkpallitreener Õunap.
„Hädas on need pered, kus mitu last mitmes trennis käivad. Ma olen ju ise klassiõpetaja, ma näen. Laps proovib ju üht ja teist ja kolmandat ega tea veel, mis talle sobib ja mida tahab. Minu trennis on kolm last, kes tahaksid ka ujumas käia ja oleks mõistlik ka, nad on füüsiliselt väga andekad.
Vallast öeldi, et see on sotsiaalteema, et teed valda avalduse huvihariduse toetamiseks. Ja on toimetulekutoetused, kui inimene päris hädas on. Mul oleks treenerina ka vaja teada, mida vald selle 20 euro arvelt katab. See on mitmes kohas kirjas ja justkui vastukäivalt. Kas varustus (mänguvorm), transport ja majutus, kui võistlustel käia on kooli poolt? Kas ma pean bussi tellima või lastega ise sõitma? Küsid, vastatakse jah. Pärast loed kirjast ‒ osaliselt. Need peaksid väga selgelt kirjas olema,“ arvas Õunap.
Abivallavanem Sakjas kirjutas vastuseks: „Lapsevanema osalustasu jäi samaks. mis oli SA Kuremaa Spordikoolis, so 20 eurot õpilane ja koolieelne laps 15 eurot. See summa moodustab ühe osa spordikooli eelarvest. Spordikooli laps peaks saama tasuta võistlustranspordi, võistlusvormi, treeninguks vajaliku spordivarustuse, vajadusel treeningbaaside üüri eest tasumine, võistlustel majutuse, võistluste litsentsi tasude katmine, osaline treeneri töötasu katmine jne.“
- 1 septembril on viimane päev, millal saab kandideerida ilmselt praegu Jõgeva valla ühele põnevamale töökohale. Tõenäoliselt on kõigi probleemide lahendamise eelduseks uus, valitav direktor. Kuni uue direktori tööleasumiseni juhib kooli ja lahendab esilekerkinud probleeme Pille Maasen, kes ise direktoriametisse ei kandideeri.
„Kuna tegemist on uue ja alles avatud spordikooliga, siis probleeme on palju ja seni olen kohanud ainult mõistvat ja abivalmis suhtumist,“ kirjutas ta Vooremaale.
ANDRA KIRNA
