Jõgeva valla aukodanik sai Tallinna linna teenetemärgi

Eile, Tallinna päeval, anti Tallinna raekojas üle pealinna vapi- ja teenetemärgid. 28 teenetemärgi saaja hulgas oli ka Tallinna ülikooli professor, Jõgeva valla aukodanik aastast 2016, Peeter Järvelaid. See on talle tänavu juba teine oluline tunnustus: kaks kuud tagasi, märtsis, omistati Peeter Järvelaidile Tjumeni ülikooli audoktori tiitel.

Jõgeva valla aukodanikuks tunnistati Peeter Järvelaid eelkõige Laiuse kandiga seotud suurmeeste Jaan Poska ja Johan Kõpu mälestuse jäädvustamisele kaasa aitamise eest. Teened Poska mälestuse jäädvustamisel tõid talle nüüd ka Tallinna teenetemärgi. Järvelaid juhib sihtasutusena tegutsevat Jaan Poska mälestusfondi ning tema veenmisjõud oli üks olulisi tegureid, mis lükkas käima Jaan Poska Kadriorus asuva maja restaureerimise ja seal muuseumi avamise protsessi.

Tallinna teenetemärgi omistamisel võeti arvesse ka Peeter Järvelaidi pikaajalist ja pühendunud tegevust Eesti omariikluse ajaloo tutvustamisel ja baltisakslaste väljarände õigusajaloolisel analüüsimisel. Järvelaid uuris Saksamaa ja Poola arhiivides leiduvaid dokumente ning tõestas, et paljude varade eest, mida Eesti taasiseseisvudes tagasi nõudma hakati, oli natsi-Saksamaa või Saksamaa Liitvabariik omal ajal juba kompensatsiooni maksnud.

“Üks värvikamaid selliseid lugusid oli näiteks Mustpeade maja “kaaperdamise” katse,” ütles Peeter Järvelaid.

Töötati vastu

Tema sõnul polnud vastavate allikateni lihtne jõuda. Kõigepealt tuli leida õiged arhiivid ning sealt õiged dokumendid. Arhiivitöötajate abile ei saanud paraku loota: nemad töötasid uurijale pigem vastu, tuues igasuguseid põhjendusi, miks nad üht või teist dokumenti talle näidata ei saa.

“Pidin pidevalt tõestama, et mul on õigus näha neid dokumente, mida ma näha tahtsin,” sõnas Peeter Järvelaid. “Sain endale selle viis aastat kestnud uurimistöö tõttu kindlasti rohkesti vaenlasi, aga kui anda millelegi õigusajalooline hinnang, siis on sedalaadi konfliktid vältimatud. Taevatähti või geneetikat uurides on ses mõttes lihtsam.”

Baltisakslaste vara kompenseerimist käsitleva analüüsi koostas Peeter Järvelaid Tallinna linna tellimisel. Teema oli talle tuttav, sest ta oli juba 1990. aastate algul, olles Tartu ülikooli vastne professor, koos oma tudengitega sellega tegelnud, ja tõestanud, et Eesti on endale seoses baltisakslaste kunagiste varadega liiga suuri kohustusi võtnud. Paraku polnud Tartu ülikoolil toona võimalust uurimistööd Saksamaa ja Poola arhiivides finantseerida.

Peeter Järvelaid kinnitas, et tal on Tallinna linna teenetemärgi üle väga hea meel, sest Tallinn on tema sünnilinn, kust ta küll vahepeal eemal viibis, ent kus ta viimased seitseteist aastat taas elanud on.

“Mul on hea meel märkida, et Tallinna teenetemärgiga on autasustatud veel üht Jõgeva vallaga seotud inimest: kolm aastat tagasi sai selle märgi Tallinna ülikooli rektor Tiit Land, kellel on Jõgeva vallas suvekodu,” ütles Peeter Järvelaid.

Arenev kõrgkool

Tjumeni ülikooliga Venemaal, Lääne-Siberis, tekkis tal kontakt kümme aastat tagasi.

“Mu arstist abikaasa esindas Euroopa Liitu ühes meditsiiniprojektis ja tema tööpaigaks oli Tjumen. Kui talle külla läksin, ei tahtnud ma terveid päevi niisama linna peal kolada, vaid otsustasin minna vaatama, millega sealse ülikooli kolleegid tegelevad,” meenutas Peeter Järvelaid.

2012. aastast toimib Tallinna ja Tjumeni ülikooli vahel koostööleping: Tjumeni tudengid käivad Tallinnas suveülikoolis, õppejõud avaldavad ühispublikatsioone ja käivad vastastikku loenguid lugemas. Peeter Järvelaid loeb Tjumenis võrdlevat õigust ja Euroopa õiguse ajalugu.

“Külalisõppejõud annavad Tjumenis ka mitmesuguseid vabaaineid. Minu vabaaineloengud käsitlevad näiteks õiguse olemust, võrdlevat konstitutsiooniõigust ja teadlaseks olemist,” sõnas Peeter Järvelaid.

Tjumeni ülikoolil on tema sõnul vanust märksa vähem kui Tartu ülikoolil – 85 aastat – see on jõudsalt arenev kõrgkool, millel on noor, 39aastane juristist rektor. Peeter Järvelaidile anti Tjumeni ülikooli audoktori diplom üle 21. aprillil ülikooli senati istungil.

“See oli väga pidulik ja soe sündmus,” kinnitas Peeter Järvelaid.

RIINA MÄGI 

blog comments powered by Disqus