Jõgeva vallavolikogu võttis möödunud kolmapäeval kõigi volikogu liikmete poolthäältega vastu otsuse, millega lõpetatakse ühinemisläbirääkimised Jõgeva linnaga. Otsuse kohaselt puudub Jõgeva vallas üksmeel linnaga ühinemise osas ning seetõttu ei ole otstarbekas ka läbirääkimisi jätkata.
Vallavolikogu otsus oli vastuseks Jõgeva linnavolikogu mullu oktoobris vastu võetud pöördumisele, kus tehti Jõgeva vallale ettepanek jätkata 2010. aastal alustatud ning seejärel soikunud läbirääkimisi omavalitsuste ühinemiseks. Kõigi kaheksateistkümne istungil viibinud linnavolikogu liikme poolthäälega vastu võetud otsuses sooviti Jõgeva vallavolikogu seisukohta ühinemisläbirääkimiste jätkamise kohta hiljemalt 1. veebruariks.
Linn tahab ühineda
Linnapea Aare Olgo ütles tookord linnavolikogu istungil, et ühinemisotsuse tegemisel loeb eelkõige poliitiline tahe. “Me eeldame, et linnavolikogul peaks poliitiline tahe ühinemiseks olemas olema,” lausus ta. “Koalitsioonil on see kindlasti olemas, IRL-il kuulub see valimislubaduste hulka ning ka SDE fraktsiooni juht on seda seisukohta väljendanud. Vallas on see võib-olla pisut keerulisem.”
Detsembris vallavolikogu alalistes komisjonides toimunud arutelusid kokku võttes märkiski vallavanem Enn Kurg, et vald ei soovi rohkem kui nelja aasta eest katkenud läbirääkimisi jätkata, samas leitakse, et otstarbekas on jätkata omavalitsuse vahelist koostööd. “Volikogu komisjonid arutasid seda teemat ning vastuse koostasime komisjonide koosolekutel otsustatu põhjal,” lausus vallavanem. Volikogu hariduskomisjoni istungil toetas näiteks ühinemisläbirääkimiste jätkamist üks komisjoni liige neljast, sotsiaalkomisjonis toimunud hääletusel üks liige kuuest. “Komisjonides leiti, et linnaga ühinemine ei tooks vallale lähiajal tunduvalt paremaid arenguvõimalusi. Lõpptulemuseks ongi see, et me ei soovi läbirääkimisi jätkata.”
Vald ei pea vajalikuks
Vallavolikogu esimees Rainis Uiga ütles, et läbirääkimisi võiks pidada siis, kui vallal on olemas ühinemistahe. “Meilt küsiti mitte ühinemisotsuse, vaid ühinemisläbirääkimiste jätkamise kohta,” lausus Uiga. “Kuna aga meil endal ei ole tõsist veendumust, et me tahaksime linnaga ühineda, siis ei ole ka mõtet neid läbirääkimisi pidada.” Rainis Uiga sõnul räägiti komisjonides ka kogu Jõgevamaad hõlmavast haldusreformist. “Komisjonides tundus, et me oleksime nõus rääkima suuremast haldusreformist, mis hõlmaks ka teisi naaberomavalitsusi,” ütles Uiga.
Jõgeva vallavolikogu otsuses märgitakse, et piiride muutmisega ei suurene automaatselt omavalitsusüksuste haldussuutlikkus ja edukate projektitaotluste koostamise suutlikkus, kohaliku omavalitsusüksuse poolt tema territooriumil pakutavate avalike teenuste kättesaadavus ja kvaliteet. “Jõgeva vald on piisavalt suur teostamaks omavalitsuslikku haldamist ja tagamaks omavalitsuse efektiivne toimimine. Jõgeva vallas ei ole tänaseks üksmeelt linnaga ühinemise osas, sellest tulenevalt ei ole otstarbekas jätkata ka läbirääkimistega. Ühinemisläbirääkimised on viljakad, kui mõlemal poolel on olemas tahe ühineda ja läbirääkimistel täpsustatakse ühiseid arengusuundi.”
Koostööd võib teha
Vallavolikogu viitab ka möödunud aastal kinnitatud valla arengukavale aastateks 2014 kuni 2020, mille SWOT analüüsis on ohtudena välja toodud just Jõgeva linnaga ühinemine ning linna mõju kasv. “Kohalike omavalitsuste ühinemise korral on oluline tagada olukord, kus maakonnakeskus ei domineeri maa-asulate üle ei sotsiaalses ega majanduslikus valdkonnas. Arengukavast tulenevalt peab Jõgeva vald lähiaastate üheks väljakutseks tihedamat koostööd Jõgeva linnaga. Üheks suuremaks koostöövaldkonnaks on haridusvõrgu optimeerimine ja haridusteenuste kvaliteedi kindlustamine. Ühinemine Jõgeva linnaga pole a priori negatiivse alatooniga tulevikuperspektiiv, kuid selle juures ei tohi vallaelanike teenuste tase langeda ning hajaasustusega piirkonnad perifeerseiks muutuda,” märgitakse otsuses.
Linnavolikogu erinevate fraktsioonide liikmed võtsid vallavolikogu otsuse vastu üsna üksmeelse kahjutundega.
Linnal on kahju
Jõgeva linnavolikogu esimees, RE fraktsiooni kuuluv Margus Kask lausus, et linnavolikogul on vallavolikogu otsusest kindlasti kahju. “Igal omavalitsusel on õigus teha oma otsuseid ja me igati respekteerime seda otsust,” ütles Kask. “Linnavolikogu ei teinud seda ettepanekut ilmaasjata, me tundsime, et perspektiivi on ja ressurssi saab paremini kasutada. Me jätame kasutamata selle potentsiaali, mis meil oleks ühise tugeva omavalitsuse näol. Tugeval omavaliitsusel on palju rohkem jõudu suhelda riigiga ja taotleda finantseeringuid. Võimalik oleks pakkuda paremaid teenuseid ning näiteks ehitada palju lihtsamalt valmis Jõgeva-Kuremaa kergliiklustee.” Margus Kase sõnul tõestab ka vallavolikogu otsus, et Jõgeva maakond vajab haldusreformi. “Nende otsus on kõige ehedam tõestus sellele, et haldusreformi on vaja,” ütles ta. “Koostööd tuleb jätkata ja senisest palju tihedamalt. Ka vald ütleb oma kirjas, et ühinemisläbirääkimised on viljakad siis, kui mõlemal poolel on olemas tahe, andes sellega mõista, et potentsiaali ju ühinemiseks on ning ühel hetkel võib see ikkagi kõne alla tulla.”
Jõgeva linnapea, Keskerakonda kuuluv Aare Olgo leidis, et vallavolikogu eitavast vastusest kannatavad kõige rohkem inimesed. “Jõgeva linn ja vald on üks piirkond, mille keskuseks on Jõgeva. Valla inimene naudib linnas kultuuri, käib poes, külastab ametiasutusi ning suur osa valla lastest käib siin koolis. Mis kõige olulisem – vallast käib linna tööle ligi 300 ning linnast valda enam kui 100 inimest. Jõgevamaa oma linnade ja valdadega peaks “kaardil püsimiseks” linnavalitsuste, vallavalitsuste ja maavalitsuse tasandil senisest enam ühe mütsi all olema ja tõsimeeli koostööd tegema.
Valla resoluutne “ei” on selge teadmine. Nüüd on kindel, et kuni 2017. aastani me vallaga sel teemal enam sooja õhku välja ei puhu. Kahju on sellest, et peame endiselt jagelema ühiste asjade pärast, mida võiks arutamise asemel lihtsalt ära teha.
Näiteks võib tuua linna huvikoolides õppivad valla lapsed. Vald on linnaga sõlmitud huvikoolide lepingu osas jäik. Eelmise aasta algusest oli sõlmitud muusikakoolis leping 18 õpilase osas. Hetkel on seis selline, et linn katab kahe valla õpilase kohatasu, sest vald ei olnud nõus lisakulutusi tegema. Õpilaste arvu ollakse nõus vähendama, mitte suurendama. Kahju on neist valla lastest, kes lubatud arvu sisse ei mahu ja peavad seetõttu huviharidusest loobuma või ootama järgmist aastat. Praegustel andmetel ei ole kevadel ühtegi valla last muusikakooli lõpetamas. Kui jätkata senist laste arvul põhinevat lepingut, siis ei ole ühelgi valla lapsel võimalik sügisel muusikakooli astuda. Edaspidi, võttes arvesse vallavolikogu otsust, peame sarnaste probleemide lahendamisel olema senisest otsusekindlamad.
IRL fraktsiooni esimehe Mihkel Kübara sõnul ei olnud vallavolikogu otsus väga tulevikku vaatav. “Ma ei olnud algusest peale tegelikult väga optimistlik, aga ma ikkagi lootsin, et me jõuame ühinemisläbirääkimiste laua taha,” lausus Kübar. “Mul on selles mõttes kurb, et iga mees ajab oma asja – nii, nagu siin on alati aetud. Ettepaneku vastuvõtmise korral oleksime saanud vallavolikoguga ametlikult suhelda ja 2017. aastal teha otsuse, et kas ühineda või mitte. Mina siiski jonni ei jätaks, linnas ja vallas erakonnad suures osas kattuvad ning võib-olla tuleks nüüd mitteametlikult kohtuda.”
SDE fraktsiooni esimehe Asso Nettani hinnangul lükati arengut pikas perspektiivis neli aastat edasi. “Sellest on kahju, kui arvatakse, et linna ja valla liitumisel jäävad valla asulad perifeeriasse,” ütles ta. “Kui me kahekesi oleme eraldi väikesed, siis me jääme riigi kontekstis mõlemad perifeeriasse. Kui vaadata omavalitsuste konkurentsivõime edetabelit, siis on kõigi liitunud rõngasvaldade puhul konkurentsivõime märkimisväärselt kasvanud. Arvan, mured ja kartused võisid eelkõige tekkida põhjaliku arutelu puudumisest ja teadmatusest, mis ühinemisest tulla võib. Protsess võiks edaspidi ehk selliselt käia, et me ei peaks alustama n-ö suurest kokkuleppest, et me läheme nüüd ühinemisläbirääkimistele, vaid me peaksime alustama sellest, et kindlaks tuleb määrata need punktid, mis mõlemat poolt huvitavad.”
i
MATI ALEV
