Jõgeva valda külastasid neljapäeval Ukraina linnapead, omavalitsuste ja riigistruktuuride esindajaid Luganski ning Donetski oblastitest.
18 linnapea, omavalitsuse ja riigiteenistuja külaskäigu korraldas ÜRO taastamise ja rahutagamise programm Ukrainas, mis on adresseeritud peamiselt Ida-Ukraina arendamisele pärast 2014. aastal alanud relvakonflikti. Selle eesmärgiks on sotsiaalse sidususe tugevdamine, majanduse arendamine relvakonfliktist mõjutatud piirkondades ning tervishoiureform valitsuse kontrolli all olevates piirkondades Donetski ja Luganski oblastis.
Jõgeval heisati Ukraina lipp ja Jõgeva kultuurikeskuses kohtuti vallavalitsuse esindajatega. Pärast külastati põhikooli ja Karikakra lasteaeda. Viiepäevase visiidi eelmistel päevadel käidi nad enne Jõgevale tulekut rahandusministeeriumis, Eesti linnade ja valdade liidus, Viimsi ja Viru-Nigula vallas ning Rakvere linnas. Samuti külastati Lääne-Virumaa Leader tegevusgruppi.
Jõgevalt viis tee Tartusse ja Elvasse. Programmi pani kokku Moldova endine suursaadik Eestis, praegune konsultatsioonifirma omanik Dmitri Guzun. Jõgeva vallas kureeris visiiti abivallavanem Viktor Svjatõšev.
Külalistele tutvustasid kultuurikeskuses Jõgeva valla elu vallavanem Aare Olgo, volikogu esimees Raivo Meitus ja abivallavanem Viktor Svjatõšev.
Jõgeva vallaesindajad jagasid reformikogemusi
Kõige enam huvitas külalisi Eesti haldusreform, sest midagi samasugust on ka Ukrainas parasjagu käsil.
Jõgeva vallavanem alustas sellest, et praegu on veel liiga vara reformile hinnangut anda, tuletades meelde, et nii arvavad jaapanlased ka suure prantsuse revolutsiooni kohta.
Peamised teemad, millest juttu tuli, olid ühinemisläbirääkimised, ühinemisleping, reformi rahastamine. Juttu oli ühinemise põhjustest ja ühinemispreemiatest. „Ainult ühinemispreemia pärast ei olnud mõtet ühineda, sest omavalitsus peab hiljem ise toime tulema,“ rääkis vallavanem, nentides, et tema jaoks isiklikult oli kõige raskem periood tööelus üldse esimene pool aastat vastühinenud valla eesotsas.
Sõlmitud ühinemislepingu üle ei avaldanud keegi meie valla esindajates heameelt. „Sinna pandi kirja kõik oma soovid, mis senini olid 20 aastat rahumeeli tegemata olnud,“ selgitas Raivo Meitus külalistele.
Külalised said põhjaliku ülevaate, kuidas tegutseb 27-liikmeline volikogu, kus on 8 valimisliidu ja partei esindajad.
Kui ühinenud valla väikese ajaloo ülevaade jõudis Torma ümbruse külade lahkumise teemale, tekkis Ukraina linnapeadel ja ametnikel tõsine huvi ning küsimusi oli palju. Selgitusi andis Raivo Meitus, kellel tuli rääkida sellest, kuidas niisugune asi võimalik on. Sooviti teada maksumust, soovi avaldamise protsessi ja arenguvõimalusi. Uuriti, milline on volikogu võimalus rahva arvamusest mööda minna. Külalised kuulsid, et rahva tahte väljaselgitamisele kulus kaks aastat ja 10 000 eurot.
„Kõik ei ole rahaga mõõdetav,“ ütles vallavanem Aare Olgo.
Tõsine huvi eelarve vastu
Tunti huvi ka valla eelarve kujunemise vastu. Nad said teada, et valla tulud tulevad peamiselt maamaksust, üksikisiku tulumaksust, riigi tasandusfondist ja võimalikust kohalikust maksust. Neile oli uus, et kohalik omavalitsus ei saa ettevõtlusega tegeleda.
Ukrainlased tundsid elavat huvi arengukavade koostamise ja nende täitmise vastu. Ühtlasi uuriti, kas nende täitmist ka keegi kontrollib.
Külalisi huvitas, kes ühinemislepingu mittetäitmine või mittetäielik täitmine toob kaasa sanktsioone. Samuti huvitasid neid ühinemislepingu muutmise võimalused. Taheti teada, kuidas esitatakse volikogule ettepanekuid muutuste tegemiseks ja kellel selleks võimalust on.
Rohkem kui vallaametnike käekäik, huvitas linnapäid ja ametnikke, kuidas tulevad toime vallaelanikud. Kahinat ja arutelu tekitas, et lihtsalt tõendi saamiseks ei ole vaja vallavalitsusse minna, ning tavaline vallaelanik puutub meil kokku pigem valla sotsiaaltöötaja kui ametnikuga.
Omavalitsuste territoriaalse ühendamise spetsialist Dimitro Kurotška, kes oli sõidu korraldajate hulgas ütles, et visiit on rahutagamise programmi üks osa, tutvumaks haldusreformiga Eestis. „Tahame näidata Donetski ja Luganski oblasti asulate meeridele, omavalitsusametnikele ja riigiteenistujatele, kuidas niisuguseid reforme Euroopa Liidus tehakse ja teada, milliseid probleeme tuli selles valdkonnas lahendada.
Saime aru, et mured on üsna ühised – igal pool elavad inimesed. Ka meil ühinevad väiksemad asustusüksused suurematega. Haldusreform käib juba viiendat aastat. On hea meel näha, kuidas teie samadest muredest välja tulite. Et me ei ole teinud väga suuri vigu, et mured on niisuguse reformiga olemuslikult kaasaskäiv nähtus.“
Donetski oblasti Kurahovo linna sotsiaalkomisjoni esimees Anna Issakova rääkis, et Ukrainas kehtib seadus, mille alusel väikesed omavalitsused ühinevad suurematega. „Riik on teinud perspektiivplaani. Algul on ühinemine vabatahtlik ja kui vabatahtlikult ei ühineta, siis mõne aja pärast ühendab need riik. Vabatahtlikuks ühinemiseks on antud aega 2020. aastani. Meil ei saa olla niisuguseid omavalitsusi, nagu teil, kes ei ühine,“ ütles ta.
ANDRA KIRNA
