Elame kui ilma homseta. Raha lõikamine kipub lähtuma üksnes oleviku vajadustest ja olema lühinägelikult popslik. Võidab erakond, kes ei ignoreeri oma ja riigi pikemaajalisi huvisid, kes on nõus riskima tulevikuväljavaadete nimel.
Täiesti sõna otseses mõttes kujuneks 2009. aasta tõeliseks Jõgeva tunniks. See tähendab, kujuneb siis, kui Jõgeva Maavalitsus, Jõgevamaa Omavalitsusliit (JOL), Jõgeva Linnavalitsus ja linnavolikogu, keda toetavad ettevõtjad/ärimehed, ning veteranide nõukogu esitavad tõsised ja realistlikud ettepanekud oma panuse andmiseks Jõgevale jäähalli rajamiseks.
Usun, et julgete päralt on tulevik. Et suudetakse täita kunagi antud lubadused. Kui see aga ei ole nii, siis ei ole me jätkusuutlikud. Oleme unustamas julgust teha olulisi, vahel ka ebapopulaarseid otsuseid. Ma arvan, et jõgevlane ootab reaalseid tegusid.
Spordirajatised pakuvad tervist
Julgege teha tulevikku puudutaval teemal, nagu seda on jäähall, julgeid otsuseid ja näidata poliitilist julgust, et neid otsuseid ellu viia! Pakkuge juhtrolli ja partnerlust, kuidas Jõgeva jäähallist peaks saama jõuluvanamaale uisumõnusid pakkuv keskus. Julgen arvata, et külmakeskus peab väärima oma nime ja jõgevlane peab olema selle naba.
Meil on praegu kitsas käes. Loen igasugustest eelarverahade kärbetest kuni laste toiduni välja. Aga meie laste tervis vajab hoolt ka mõõnaajal. Tervist annab sport. Laste kasvatamine on kõigile kallis, riigi püsimiseks aga kõige vajalikum.
Kui kuulata poliitikute juttu, jääb mulje, nagu oleks meie riigis vaid üks mure – kuidas täna ots otsaga kokku tulla. Küsimus, mismoodi ja kui tõhusalt toimitakse homme ja ülehomme, tahaks arutada. Kas me ei maksa puudujäägi leevendamise nimel liiga kallist hinda? Raudtee eest juba maksime. Kas nüüd tahame loobuda jäähallist? Kui ei, siis mõtleme veel, enne kui otsustame.
Jõgeva jäähalli plaan pole võimul oleva erakonna lühinägelik uljus, vaid tulevikuväljavaatega võetud risk, unustamata sisepoliitilisi plusspunkte. Mida lähemale jõuavad valimised, seda suuremaks muutub mu mure. Meid ei saa süüdistada algatusvõime puudumises või mitte midagi tegemises. Kas see, et Eestis on nii vähe jäähalle/ujulaid, ei mõjuta rahva (noorte) tervist? Sõjaväkke kutsutute tervise järgi otsustades on sporti vähe hinnatud. Kehv tervis on lapsepõlvest kaasa saadud puudujääk.
Kerge on sihte seada ja tuleviku peale mõelda, kui kõik läheb ülesmäge. Kahjuks on maailm nii seatud, et tõusule järgneb mõõn. Igavesti ei saa olla maailmameister. Tulevik, terved eluviisid on temaatika, mis toob tulevastele põlvedele suuri väljakutseid. Me peame tagama inimestele tervise, töövõime, pika eluea. Kuidas seda saavutada? Ujulad ja jäähallid pakuvad tervist. Seega nõuab tervis hoolt ka majanduslanguse aegu.
Küsime ka üldsuse arvamust. Ma ei arva, et Jõgeva poliitikud on jäähalli mõttekuses kahtlema hakanud, kuigi mõnede poliitikute teod ja otsused on mind seda tõsise murena võtma sundinud. Mida lähemale jõuavad valimised, seda suuremaks muutub mu mure.
Jutult tegudele
Jõgevale jäähalli rajamiseks koostatud rahastamise plaan näeb ette tõhusat selgitustööd. Seni on see olnud tagasihoidlik. Tegevuskava ei välista midagi, vaid annab võimaluse olulisi otsuseid õigel ajal vastu võtta. Elu teeb oma korrektiive nagunii. Selle tegevuskava peame suutma ise kokku kirjutada. Spordirajatised on see imerohi, mida rahva tervise heaks vajame.
Kui Jõgevale plaanitavast jäähallist ja ühest vabariigi jäähokikeskusest asja ei saa, jääb Jõgeva linn ilma kümnetest töökohtadest ja hulgast rahast, mis voolab Tartusse.
Kalmer Laini koostatud Jõgeva jäähalli arengukavast peaks saama dokument, mis jõuaks kõikidesse maakonna linnadesse, alevikesse, valdadesse. See aitaks leida ka piisavalt poliitilist toetust kava teostamiseks.
Jõgeva arengukavale oleks jäähalli arengukava hindamatuks lähtepunktiks.
Kui palju oleks meie plaani elluviimiseks vaja laenu ja kui suur oleks omakapitali summa kroonides? Kellelt seda küsida?
Minu hinnangul on vajalikud esmased kavandatavad investeeringud. Jutt on käinud 300 000 – 1 500 000 kroonist. Konkreetsed ettepanekud peaks tegema abilinnapea.
Kuigi Euroopa Liidu fondid on juba aastate eest avanenud, jääb Eesti riik fondiraha taotlemise ja kasutamise poolest Euroopas vaat et viimaseks.
Spordiehitiste rahastamine käib KOIT-kava kaudu. KOIT-kava teisest voorust on kasutamata 45 protsenti. Kas Jõgeva linnavalitsus on oma taotluse teinud või kavandanud teha? Kes vastutab selle taotluse koostamise eest?
Et tegemist on rahva tervisega, peaksid Riigikogu liikmed aitama koostada rahastamisskeemi. Viimane aeg on minna jutult tegudele.
Millal esitab Jõgeva linnavalitsus Jõgeva jäähalli eeltaotluse KOIT-kavva?
Tulevikusuundi ei saa määrata, kui ei tea, milline on detailplaneeringu praegune seis, kes käis detailplaneeringu koostajatega kohtumas? Miks jäeti kõrvale jäähalli projekti eestvedajaks määratud abilinnapea Kalmer Lain? Milline oli kohtumise tulemus? Millal esitatakse detailplaneering? Milline on järgmine tähtaeg? Kes on vastutaja?
Detailplaneering peab olema mingi konkreetse objekti kohta kehtestatud ning ehitusluba ja projekt tehtud, alles siis saab esitada EASile taotluse rahastamiseks.
Eeltaotluse esitamise ajaks peab jäähall olema omavalitsuse arengukavas prioriteetne ja leidnud toetust Jõgeva maavalitsuselt. Tagatrepitööd peaksid tegema projekti juhtimise eest vastutav abilinnapea Kalmer Lain ja Jõgeva maavanem Aivar Kokk.
Lahenduste otsimine pole pelgalt poliitiline valik, vaid aja nõue. Kui jäähall saab valmis, toob see kaasa märkimisväärseid võimalusi mitte ainult uisuspordile, vaid toetab nii Jõgeva kui selle ümbruse arengut. Tänu sellele ettevõtmisele oleme teel elukeskkonna parandamise suunas. Jõgeva külmakeskus peab väärima oma nime ja jõgevalane peab olema selle naba!
UNO VESKI, jäähokiveteran
