Et EELK Jõgeva kogudus on viimasel ajal üle Eesti kuulsaks saanud, tekkis soov küsida, kuidas neil läheb ja mis elu nad õigupoolest elavad. Selleks kogunesid kolmapäeval vestlusringi koguduse aktiivsemad liikmed ja sõbrad.
Jõgeva on pikka aega kuulunud Laiuse kihelkonda ja enne teist maailmasõda kavatseti Jõgevale rajada just Laiuse abikirik. Elu läks teisiti ja Jõgeva praegune kogudus sai alguse aastal 1992. Elle meenutas: „Asutasime 1992. aastal selle koguduse. Mina, minu mees, kaks tädi, Airi Rütter, Karin oma kahe poja ja miniaga. Silvi Ränk oli ka meiega. Alguses oli õpetajaks Markus Haamer.“
2015. aastast on pastor Georg Glaase koguduse hooldajaõpetaja ja möödunud aastast päris oma õpetaja. Juhatuse esimees Mare Rosin on oma ametis olnud 12 aastat.
„Meil on väga tubli kogudus,“ ütles Elle ja lisas, et enamasti on teenistustel ligi 30 inimest või rohkem. Sellega jõudsime kohe koguduse suuruse teema juurde. „Kogudus on suurem. Reimani aruannetes on märgitud liikmeid ligi kolmsada. See number aga vajab ülevaatamist, me kaasajastame aruandlust. Oleme selle endale prioriteediks võtnud ja vaatame liikmeskonna üle. Ajakirjandusest läbi käinud number 44 on viimase aasta seisuga annetajate arv,“ selgitas õpetaja Glaase.
Koguduse liikmeid on erinevaid
Õigupoolest on see laiemalt luteri kiriku teema. Oma aruannetes märgivad õpetajad ära nii täiskogu liikmed, need on inimesed, kes on tasunud aasta jooksul liikmeannetuse kui käinud korra armulaual, liikmeannetuse tasujad, kui ka nn hinged – inimeste arvu, kes selles koguduses ristitud on. Missugune neist arvudest õige on? Vastus on – kõik. Igas koguduses on neid, kes käivad suisa igal pühapäeval kirikus ja tasuvad liikmeannetuse. Samuti neid, kes tasuvad küll liikmeannetuse, aga kuidagi kirikusse ei jõua, samuti neid, kes käivad ainult suurtel pühadel. Küllalt palju on inimesi, kes ei jõua kirikusse muidu, kui mingit kiriklikku talitust vaja, on need siis matused, laulatus, laste ristimine. Suurem osa kirikuõpetajatest märgib hingede arvu oletusliku numbrina, sest arvepidamine ei saa ei ajaloost ega tänapäevast tulenevatel põhjustel täpne olla.
„Pean tänama kõiki koguduseliikmeid, kes on nii tublid ja käivad usinasti kohal,“ lisas pastor.
Peale selle on Jõgeva koguduse aktiivsete tegutsejate hulgas inimesi, kes kuuluvad arvepidamise järgi teistesse kogudustesse, Põltsamaa, Palamuse või isegi Jõelähtme omasse. Enamasti on põhjuseks see, et elukoht Jõgeval ja liikumine oma kodukirikusse keeruline. Koguduse vahetamine on siiski üsna haruldane. „Enamasti käin ikka siin, kui aga võimalus on Palamusele minna, siis lähen ikka sinna, sest seal on kirik,“ ütles Palamuse kogudusse kuuluv proua, kes Jõgeval aktiivselt kaasa lööb.
Epp, kes päris igal pühapäeval ei käi, ütles, et tuleb siia rõõmuga. „Ja kui lähen koju, siis olen õnnelik, kohe päriselt, ma ei paku siin üle midagi,“ lisas ta.
Jõgeva koguduse inimesed on oma äsjasest kuulsusest pehmel öeldes hämmeldunud. „Sõna võtvad inimesed ei tea, mis siin toimub. Meil on nii häid kontserte. Heategevusüritused jm. Näiteks kohvikupäeval käis nii palju rahvast, et ei mahtunud aeda sisse,“ rääkis sel aastal kogudusega liitunud Flora.
Teenistusel käiakse üha aktiivsemalt
„Koguduse elu on igati aktiivne,“ nõustus ka selle eest kogu jõuga hea seisev Mare Rosin. „Meie kontserdid on rahvarohked. Kui Risto Joost meil käis, läksid käiku kogu maja istumisalused ja toolid, väga napilt mahtus ära 150 inimest. Heategevusüritustele tuuakse kõike hea meelega. Kui ma olen kelleltki midagi palunud, siis keegi ei ole keeldunud,“ ütles ta.
Ja mis on Jõgeva kogudusele samuti iseloomulik, vähemalt viimasel kolmel aastal on ka igapühapäevastel teenistustel käinud üha rohkem inimesi. Kui võrrelda koguduse annetajaliikmete arvu nende arvuga, kes teenistustel kohal on, on see samuti üllatavalt suur. Tegemist on vaikselt kasvava kogudusega, kelle tegemised võiksid korda minna umbes viiele protsendile Jõgeva linna elanikest.
ANDRA KIRNA
