Jõgeva uue politsei- ja kohtumaja rajamisega seotud kaks hanget on juba nurjunud. Kuidas Riigi Kinnisvara Aktsiaselts täpsemalt meile nii vajaliku hoone ehitamisega edasi kavatseb minna, selgub veebruari lõpuks, ütles Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi (RKAS) juhatuse esimees Jaak Saarniit.
Kaks luhtunud hanget tähendab, et edasi võib minna n-ö avatud päringuga. Mida see tähendab?
Me konsulteerime kõikide osalejatega, kes tegid teises voorus pakkumise. Püüame lahti harutada, mis on selle ehituse üldmaksumus, sest turg valmistab meile kõikvõimalike hangete osas praegu üllatusi.
Jõgeval on plaan praegu selline, et veebruari esimese nädala lõpuni kogume ekspertarvamusi sõltumatutelt ekspertidelt. Kontrollime kõik üle ja töötame veel kord läbi pakkumised, kui neid tuleb. Siis tuleb otsus langetada. Kui ehitaja on olemas, tuleb kopp maasse lüüa, pikka pidu ei ole.
Milles seisnevad üllatused?
Kui uskusime, et Vastseliina Põhikooli võimla on võimalik ehitada 9 000 – 10 000 krooniga ruutmeeter, siis need samad kaks firmat on teinud ka pakkumise Jõgevale, kusjuures ruutmeetri hinnaks tuli 13 700 krooni.
Hangetel, mis me oleme viimastel nädalatel avanud, on ehitushinnad mullusega võrreldes kallinenud 27 protsendist 60 protsendini. Kõik oleneb tööjõust. Turul enam allhankijaid ei ole ja tööjõudu ei jätku.
Seni mõtlesime, et Jõgeva hoone, kus kasulikku pinda on umbes 2000 ruutmeetrit, on võimalik valmis ehitada 25-26 miljoni krooniga. Praegu tundub, et räägime suurusjärgust 35 – 37 miljonit krooni. Kui see hind hankega kinnitubki, millele viitavad ka eelnenud pakkumised, ei tule me enam välja üüriga 185 krooni ruutmeeter. Sest esimeses hankes pakuti madalaimaks ruutmeetri üürihinnaks 145 krooni ja teisel pakkumisel 165. Justiitsministeeriumile hakkaks kuuluma seega kolmandik majast ja siseministeeriumile kaks kolmandikku, siis nüüd tulid pakkumised 200 krooni kanti, mis tähendab, et hakkaks küll ehitama, aga kust võtavad ministeeriumid kasvava üürisumma. Laias laastus tähendab see ikkagi Siseministeeriumi näitel miljon krooni aastas, need on väga suured summad.
Üürihinna moodustavad kaks komponenti – üks on ehitushind, teine on raha hind, mida maja omanik peab lisaks omavahenditele pangast hankima. Esimese hanke puhul oli ehitushind veel küllalt mõistlik, aga pangast saadava raha hind tunduvalt kõrgem. Teise hankega oli vastupidi – pangast saadava raha hind on odavamaks läinud, kuid ehitushind kerkinud. Praegu kipub Jõgeval büroohoone üüri ruutmeetri hind minema suurusjärku 200 krooni.
Võrdluseks: Tallinnas otsime praegu erinevatele riigiasutustele lähiajaks uusi ruume. Oleme saanud pakkumisi, kus brutoüürihinnad algavad 200 ja lähevad 300 kroonini ruutmeetri eest. Järeldus: Tallinna üür on sama kõrge kui Jõgeval, ei ole enam vahet. Kui turul on selline olukord, siis nähtavasti peab ka riik sellega nõustuma, kunstlikult me neid pakkumisi ju alla ei vii. Imelik on, et üürid hakkavad võrdsustuma nii Tallinnas, Vastseliinas kui ka Jõgeval.
Taolises olukorras muutuvad läbirääkimised pakkujatega mõttetuteks?
Proovime ikka läbi rääkida. Oleme endale selgeks teinud, et kümme miljoni krooni võrra tulebki objekt kallim. Võtame mööbli ka välja, need küsimused saab eraldi lahendada. Kolmas voor saab olema kahe esimese jätkuna samade pakkujatega. Pikka aega me neile ei anna, ootame uusi pakkumisi üsna kiiresti. Samal ajal küsime ka ministeeriumidelt, kas nemad on hinnatõusuga päri.
Teil pole võimalik enam millegagi pakkujatele oma tingimusi atraktiivsemateks muuta?
Üürihinda me ette panema ei hakka. Taolist vähempakkumist me välja ei kuuluta, nagu oli varem, anname kõikidele võimaluse pakkuda avatud päringu vormis. Meie reeglid lubavad nii käituda, kui on juba kaks ebaõnnestunud hanget olnud. Vaatame, mis tulemused tulevad.
Raha teeb kindlasti kalliks ka üsna lühike kasutusrendi aeg ehk kümme aastat?
Jah, pangad on saatnud meile ka otsepäringuid, kas on võimalik üürilevõtmise aega pikendada garantiiga 15-20 aastat. Praegu räägime kümnest aastast, aga lepingut on võimalik ka varem lõpetada ehk see kehtiks viis pluss kaks või kuus pluss kaks aastat. See tuleb sellest, et me peame säilitama kasutusrendi tingimused.
Mis on teid julgustanud
Ikka senised kogemused, sest Rakvere politseimaja rajamine
Jõgeva puhul tuleks läbi arvutada ka vana politsei- ja kohtumaja rekonstrueerimise variant ehk kui palju tuleks investeerida, kui see maja korda teha. Aga see on tõesti kõige viimane variant, mis läheb käiku siis, kui uue majaga mitte midagi välja ei tule.
Miks ikkagi Vallikraavi Kinnisvara pärast esimest pakkumisvooru lepingut sõlmima ei ilmunud?
Ilmselt olid nad üüri ikkagi väga väikese pakkunud ja said ise ka aru, et sellega välja ei tule. Valearvestuse tõttu ei saanud nad ilmselt pakutavale rahale katet ning loobusid.
Teine alternatiiv on panna see hoone püsti RKASi rahaga?
RKASi tulu on riigi tulu. Riigil on täpselt nii palju raha, kui tal on. Praegu määratakse kindlaks 2011. aasta eelarvest rajatavaid objekte, meil on see kõik paigas, mida peame tegema. Meil on antud ette number, mida me ületada ei tohi ehk siis investeeringute limiit on teada. Tänavu saame investeerida 477 miljonit krooni.
2011. aasta eelarves peame arvestama riigieelarve raamidega, meile tähendab see planeerimisi ja projekteerimisi. Vaatame, milline number antakse kinnisvarainvesteeringuteks 2011-2014. Tagasilööke on igasuguseid, me ei tea, mis tuleb lähiajal, aga ega midagi hüppeliselt ei parane.
CO2 müümine on meie jaoks väga positiivne, kaks miljardit on investeering, mida RKAS hakkab juhtima ja korraldama.
Meie filosoofia on ikka selles, et kui kusagil on käivitatud
Kui nüüd ikkagi tulemusi ei ole?
Siis peame riigikatlast raha küsima.
i
HELVE LAASIK
