Abilinnapea Aare Olgo sõnul alustati renoveerimisprojekti ettevalmistamist juba kaks aastat tagasi. 2,9 miljonit krooni renoveerimisraha sai tööde tellija, Jõgeva Linnavalitsus Euroopa Liidu struktuurifondidest kohaliku sotsiaalmajandusliku arengu meetme kaudu. Ülejäänu tuleb linna eelarvest ning riigi poolt omavalitsusele eraldatud õpilaste nn pearahast. Ehitajaks valiti konkursi korras oma maakonna ettevõte, AS Cobra Grupp.
Kuna ettevõtmine on väga töömahukas, tuli ehitajad majja lasta veel enne kooliaasta lõppu: üksnes suvevaheaeg jäänuks remondi tarvis napiks. Tõsi, praegu tegutsevad ehitajad vaid võimlas ja aulas, fuajee ja söögisaaliga oodatakse tõesti vaheajani.
Kuigi remont koolielu teatud määral tavarööbastest välja lööb, oli Jõgeva Ühisgümnaasiumi direktor Jüri Toit selle alguse üle väga rõõmus: 1984. aastal valminud koolimaja n-ö esindusruumid olid senini ikka väga nukras seisus.
“Üritused, mis muidu aulas toimuksid, korraldame kas Jõgeva kultuurikeskuses või koolimajas mõnes väiksemas ruumis,” ütles Jüri Toit. “Lõpuaktused pidasime kultuurikeskuses, tõsi küll, juba möödunud aastal, sest lõpetajaid oli palju ja õnnitleda tahtjad poleks meie aulasse ära mahtunud.”
Tunnid väljas
Kuigi ühisgümnaasiumile anti võimalus kehalise kasvatuse tundideks kasutada ka spordikeskust Virtus, peetakse tunnid enamasti siiski õues.
“Väljas on juba üsna soe ning värskes õhus joosta tervislik,” ütles kehalise kasvatuse õpetaja Rainer Võsaste. “Kui ilm väga kehv, teeme aga meediaklassis teooriatunde."
Võimlas tundide pidamine oli Võsaste sõnul juba osalt ohtlikukski muutunud: laepaneelide vuugivahedest kippus tundide ajal krohvi kaela varisema ning põrand oli tükati läbi mädanenud. Esimese asjana saabki korda võimla lagi. Kui paneelid värvitud, kaetakse vuugivahed laudadega ja paigaldatakse uued valgustid.
Veel saab võimla uue nõuetekohase põranda ning uue kütte- ja ventilatsioonisüsteemi. Aula saab uue ripplae, valgustid ja lavaeesriided ning samuti uue kütte- ja ventilatsioonisüsteemi.
Unistusi veelgi
“Üks kallimaid asju selle remondi juures ongi ventilatsioonisüsteem,” ütles Jüri Toit.
Seda, et koolimaja remonditolmu täis saab, ta ei karda:
“Leppisime ehitajatega kokku, et nemad aula ja võimla remondi ajal koolimajast läbi ei käi, vaid kasutavad otseväljapääse. Loodetavasti õnnestub nii tolmu teistesse ruumidesse tungimist vältida.”
Renoveerimistööde lõpptähtaeg on 25. august. See ei tähenda siiski seda, et kogu maja korda saaks.
“Oleme küll mõned klassiruumid igal aastal korda teinud, ent kõiki üle käia pole siiski jõudnud, sest neid on lihtsalt palju,” ütles Jüri Toit. “Lisaks sellele on meil veel muidki unistusi. Näiteks tahaksime laiendada raamatukogu, nii et seal oleks ka lugemissaal. Lasketiiru tahaksime aga ümber ehitada jooksuraja ja kaugushüppekastiga kergejõustikuruumiks. Aga nii, et seda endiselt ka lasketiiruna kasutada saaks.”
RIINA MÄGI
