Ubos valmistab riidest lõbusate piltidega sussikotte. Laadal müüsid õpilased lisaks kleepse, mida igaüks ise triikraua abiga kotile kinnitada saab.
“Kristiine Keskuses läks meil hästi,” rääkis firma tegevdirektor Kaubi Koch. Tema sõnul saadi 29-39 krooniste sussikottide ja kleepsude müügist küll umbes 300 krooni, kuid päris paljud olid nende tootest huvitatud.
“Kiideti, et sussikotid on väga hea idee, need on keskkonnasäästlikud ega kahjusta loodust,” ütles Kaubi. Samas on riidest piltidega kotid ka mugavad. Kaubi Kochile meeldis, et rahvast liikus palju ning noored said oma müügioskusi proovile panna.
Ubos oli Jõgevamaalt ainus
Õpilasfirmade laadal selgitati välja parim toode, müügistrateegia, teenus, kujundus, logo ja raadioreklaam. Lisaks pandi välja hulgaliselt eriauhindu.
Kõige rohkem õpilasfirmasid oli esindatud Tallinnast ja Ida-Virumaalt, samuti Raplast ja mitmelt poolt Lõuna-Eestist. Jõgevamaalt oli Ubos ainus.
Noored kauplejad olid turule toonud väga erinevaid tooteid, soetada sai näiteks tärklisega täidetud stressipalle, sõbrapäevakaarte, võtmehoidjaid, ehteid, kolm kuud lõhnavaid mängukarusid. Jänesekõrvadega pehmed sussid, mida pakkusid porganditega varustatud jänesteks maskeeritud müüjad, äratasid samuti tähelepanu.
Kaubile meeldis eriti firma 3 Tarka reaalainete valemitega alus, mis tal endal kodus olemas on. Alus on tehtud 17-aastaste Tallinna poiste poolt selleks, et pidevalt silmade ees olevad füüsika-, keemia- ja matemaatikavalemid pähe jääksid.
Samuti meeldisid noormehele Tallina Avatud Noortekeskuse ja Kadrioru Gümnaasiumi ühisfirma Üle ja Ümber märgid. See õpilasfirma sai auhinna parima müügistrateegia eest. Parima teenusega aga oli välja tulnud Sindi õpilasfirma Digi Pop – noored pildistasid laadalisi ning kandsid pildid hiljem CD-le.
Laatadel saab uusi kogemusi
Õpilasfirma juhi sõnul annab laatadel osalemine enesekindlust ja kogemust, samuti julgust edasi proovida. Enne Tallinnas Kristiine Keskuses peetud õpilasfirmade laata osales Urbos samasugusel laadal Raplas. Rapla laada kohta ütles Kaubi, et firma oli ikka väga uus ning ei jõutud veel end ega oma toodet tutvustada, samuti said Jõgevalt pärit laadalised kauplemiseks üsna ebamugava koha.
Noormees märkis, et laadale oli tol korral ka liiga vähe reklaami tehtud. “Mõned vanatädid olid kurjad, et me tahame nende viimase raha ära võtta,” tõi noormees poolnaljatamisi näite.
Jõgeva Ühisgümnaasiumis on majandust õpetatud juba aastaid, kuid Ubos on kooli esimene kõikide reeglite järgi tegutsev registreeritud õpilasfirma. Firmasse kuulub kaheksa kümnenda klassi õpilast, kes on omavahel tööülesanded ära jaganud. Annika Arneki, Aivi Tamme, Meelike Villa, Heleli Saulepi, Helena Silla ning Madli Raidvere tööks on peamiselt kottide väljalõikamine ja õmblemine, Kaubi Koch tegeleb kleepsude lõikamise ja kinnitamisega, samuti tuleb firmat ka esindada ja reklaamida ning tähtsal kohal on paberimajandus. Õpilasfirmas on abiks ka Handro Osila.
Kaubi Kochi sõnul sai Ubos algkapitali aktsiate müügist, 50-krooniseid aktsiaid osteti meelsasti, stardikapitali kogunes 1500 krooni jagu. Põhilised aktsionärid on õpilased, aga ka lapsevanemad ja õpetajad.
“Võib-olla oleks ostjaid rohkemgi olnud, aga hiljem tuleb aktsiad välja maksta, peame sellega arvestama,” tutvustas Kaubi Koch ettevõtluse põhitõdesid. Kaupa on tutvustatud oma koolis klassivanemate kaudu, samuti algklassilaste vanematele, kellele saadeti kirjad koju. “Ostjaid ikka on,” kinnitas Kaubi.
Müügipäevad lasteaias ja Jõgeva Gümnaasiumis
Toodangut kavatsevad noored minna tutvustama ka Jõgeva Gümnaasiumi, kus riidest sussikotid pidid noormehe sõnul kohustuslikuks muutuma, samuti lasteaeda Rohutirts. “Müügipäeva teeme kindlasti ka oma koolis,” ütles õpilasfirma tegevdirektor. Kindlasti minnakse end tutvustama ka 18. ja 19. veebruaril toimuvale messile Intellektika.
Kaubi Kochi sõnul on neil hästi läinud ka tänu toetajatele. Vooremaas ilmunud artikkel aitas noored Raplasse laadale: appi tulid Eesti Ühispank, OÜ Marke Hulgi, OÜ Juta &Kaido, KSK Jõgeva OÜ ning reklaami- ja trükifirma A-Trükk, kes on aidanud noori ka näiteks tasuta bensiiniga.
Kuigi õpilasfirmat ei saa võrrelda tegeliku ettevõttega ja tegemist on eelkõige õppeprotsessi ja mänguga, võtab ka selle firma tegemiste puhul palju aega korrektne paberimajandus. Kaubi näitas suurt mappi, kus korralikult kogutud tulu- ja kuludokumendid ning aruanded.
Õpilasfirma eluiga on suhteliselt lühike, selle tegevus peab jääma ühe õppeaasta piiresse ja see peab olema kirjas Junior Achievementi Arengufondi registris. Õpilasfirmadele kehtivad mitmed soodustused, näiteks ei tule neil maksta tulumaksu.
Eestis tegutseb praegu üle kuuekümne õpilasfirma. Ka see firma võib teoreetiliselt pankrotti minna, see tähendab, et midagi ei teenita. Samas võib mõnikord kasum ulatuda 100 000 kroonini. Lisaks Ubosele tegutseb Jõgeva Gümnaasiumis õpilasfirmana koolipuhvet.
Ettevõtlust õpitakse Junior Achievementi programmi järgi ka Põltsamaa Ühisgümnaasiumis ja ka selles koolis tegutsevad õpilasfirmad.
EVA KLAAS