Räägiti lühidalt meie kodukoha lähedal sündinud kuulsast eesti keele ja kirjanduse lektorist, kava käsitles tema elutööd ning luuletusi ja kuulasime kassetilt päevakangelase häält. Saime Eeva Niinivaara kohta väga palju teada. Ta rajas omanimelise stipendiumi tublidele õpilastele humanitaaralal. Me oleme tänulikud ja lubame tema mälestust hoida ning teha koostööd kõikide teda kalliks pidavate inimestega.
Eeva Niinivaara sündis 21. detsembril 1901. a. Jõgeva vallas Siimustis Pälluri talus. Kodutalu nime võttis Eeva Niinivaara hiljem oma pseudonüümiks. Eeva õppis aastatel 1911- 1919 Eesti Tütarlastegümnaasiumis, järgnevalt Tartu Ülikoolis kunstiajalugu, eesti keelt ja filosoofiat. Ülikooli lõpetas ta 1939. aastal. Oli noorsooajakirja “Kevadik” toimetaja aastatel 1924 – 1930.
1930. aastal abiellus soome keeleteadlase Martti Niinivaaraga ja asus elama Helsingisse. Töö kõrvalt jätkas õpinguid Helsingi Ülikoolis, mille lõpetas 1947. Samal aastal pälvis ta filosoofiamagistri kraadi uurimusega “Eesti rahvarõivad ja nende terminoloogia”.
1945 – 1971 oli Niinivaara Helsingi Ülikoolis eesti keele ja kirjanduse lektor ja ühtlasi eesti kultuuri tutvustaja Soomes, seega Eesti-Soome kultuurisilla edendaja.
Eeva ei unustanud oma lapsepõlvekodu kunagi. Sealseid inimesi ja suguvõsapärimusi meenutas ta oma lektoritöös. 1996 asutas Eeva Niinivaara Soome Instituudi juurde Tallinnas omanimelise stipendiumi, et toetada kodukohast pärit noori humanitaarõpinguis. Nii on stipendiumi saanud Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilased: 1997 Triin Jukkum ja Monika Masing, 1998 Heleri Saarik ja Ragnar Bender, 1999 Veronika Raudsepp, 2000 Ülar Tooming, Tarmo Teras, 2002 Alo Alt, Juta Jaama. Eeva Niinivara preemia on pälvinud Marju Martjan ja Liis Tamm.
Eeva Niinivaara oli erksa vaimuga, osavõtlik ja optimistlik inimene. Oma mälestusteraamatus “Ikka paistab seesama päike” rõhutas ta, et inimestevahelised suhted on olulisemad, mis elutormis vastu peavad. Väärt mõte meile, Jõgeva Ühisgümnaasiumi õpilastele.
Eeva Niinivaara kirjutas teaduslikke artikleid, esseesid, tutvustas ajaleheveergudel soomlastele eesti kirjandust. Helsingi Ülikooli eesti keele kateeder oli kohtumispaigaks ja kultuurikeskuseks, kus käisid paljud kunsti- ja kultuuriinimesed.
Eeva Niinivaara sulest on ilmunud luulevalimik “Unarsõnad”, 1979 – valmik artiklitest, mälestustest, loengumaterjalidest “Kasvumaa”, 1981 memuaariraamat “Aina paistaa samaa aurinko”, mille koostas helilindistuse põhjal H. P. Lappalainen. Eeva Niinivaara suri 2000. aasta 29. oktoobril Helsingis.
Tema sünnikodus Siimustis on avatud mälestuskivi, mis meenutab sünnimaad kalliks pidanud kirjanikku ja kultuuritegelast, imetlusväärset pedagoogi. Tänaseks on Siimustis juba ka Eeva Niinivaara park.
TANEL KOLBERG,
Jõgeva Ühisgümnaasiumi 10a klass
