Jõgeva Ühisgümnaasiumi reaalharu 11. klassis õpetatakse aasta jooksul kahe kursuse jagu majandusteooriat ning möödunud laupäeval osales kuus JÜG õpilast piirkondlikul majandusolümpiaadil, millest pääses riiklikku lõppvooru parima tulemuse saavutanud osalenu.
Olümpiaadist võtsid osa vaid JÜG õpilased, kuigi majandust õpetatakse ka teistes Jõgevamaa gümnaasiumides. Kui varasematel kordadel lahendati teooriaosa kirjalikult ja majandusülesanded arvuti abiga, siis sel korral viidi kogu olümpiaad läbi arvutit kasutades ning õpilased said oma tulemused teada kohe.
Olümpiaadi teine pool ehk simulatsiooniülesanne TITAN kujutas endast reaalset majandusolukorda.
Tallinnast lisas riiklik komisjon olümpiaadi veebikeskkonda algse majandussituatsiooni, kus iga osaleja pidi vastu võtma enda arvates soodsaimad otsused, et kasumit teenida. Tuli valida, kas investeerida seadmetesse, kui palju paigutada raha oma “ettevõtte“ reklaamimisse, millise hinnaga müüa oma toodangut jne. Pärast igat otsust tuli oma lahendus veebikeskkonda üles panna. Seejärel ilmnes seal otsusest tulenevalt järgmine majandussituatsioon, kus noored “ettevõtjad“ pidid astuma uued, majanduslikult võimalikult kasulikud sammud. Sel moel saadeti ülesannet komisjonile ja tagasi seitse korda ning parimad punktid said need võistlejad, kelle ettevõte oli viimaks kõige paremal majanduslikul järjel.
Olümpiaadiks valmistuti iseseisvalt
Piirkondlikus voorus saavutas kahe ülesande kokkuvõttes esikoha ja ka pääsu vabariiklikku lõppvooru Maie Kangur. Teise koha vääriliselt kogusid võrdselt punkte Kaur Käämer ja Oliver Auksmaa.
Majandusõpetaja Helle Roobi sõnul võib olümpiaadi tulemustega üldiselt rahule jääda. “Loomulikult ootasin kõrgemaid tulemusi,” tõdes õpetaja.
“Hea, et õpilased üldse viitsisid puhkepäeval kohale tulla ja olümpiaadist osa võtta,” lisas ta.
Ka kooli direktor Jüri Toit kinnitas, et suur saavutus on juba see, kui õpilased viitsivad oma vaba päeva koolitööle pühendada.
“Majandusteooriat õpetatakse meie koolis ühel aastal kaks tundi nädalas. Et tunde on vähe, siis polnud meil seal eriti palju aega olümpiaadiks valmistuda. Seega õppisid lapsed olümpiaadiks iseseisvalt,” selgitas majandusõpetaja, kinnitades, et õpilased said sellega hästi hakkama.
Olümpiaadil osalenud Kaur, Triin ja Maie rääkisid, et teadmisteprooviks valmistusid nad mõisteid korrates ja õpikut lugedes. Ka tundides said nad enda sõnul piisava ettevalmistuse. Esikoha saavutanud Maie Kangur ütles, et talle tuli edasipääsemine vabariiklikku vooru ootamatult. “Oleksin rahul olnud ka eelviimase kohaga,” lisas neiu.
Ideed õpilasfirma loomiseks
Lisaks gümnaasiumi reaalharus õpetatavale majandusteooriale õpetatakse JÜG-s majanduse algeid juba algklassides. Iga aasta viimasel koolinädalal peetav kevadlaat on selle kõige ehedamaks näiteks. “Iga laadal kauplev õpilane on nagu omamoodi väike õpilasfirma. Laada jaoks valmisatakse spetsiaalset kaupa ning ettevalmistustel lööb reeglina kaasa terve kauplejapere,” kinnitas Helle Roop. Toodangu valmistamine, sinna kulutatava aja ja raha arvestamine ning kauba hinna määramine on majanduslik õppetund.
Majandusõppe programmis on võimalik luua ka õpilasfirma. JÜG-s on varem õpilasfirmasid olnud, kuid viimastel aastatel pole neid loodud. Õpet korraldav Junior Achievement Arengufond on aidanud turule mitmeid õpilasfirmasid, millest on välja kasvanud tõsiselt võetavad ettevõtted. Õpilasalgatusena jõudsid Eestis turule näiteks valemivihikud ja pehmed helkurid.
Triin, Kaur ja Maie rääkisid, et nende majandustunnis ei ole veel õpilasfirma teemat käsitletud, kuid nad kinnitasid, et neil on vastavad ideed olemas.
iii
EILI KOITLA
