Jaanuari lõpus alustas Jõgeval remonditöökojas Autoasi tegevust tehnikaklubi, kus noored saavad teadmisi alates sellest, milline võti vastava mutri lahti keerab, kuni selleni, kuidas paigaldada rattaraamile võrrimootor ja kuidas selgitada välja, mismoodi auto libedal teel käituda võib.
Tehnikaklubi üks asutajatest ja töökoja Autoasi juhataja Üllar Läänesaar sõnas, et paratamatult on noorte tehnikaalased teadmised aasta-aastalt kehvemaks muutunud. “Kui autol midagi katki läheb, siis viiakse see lihtsalt teenindusse, süvenemata, mis masinal viga on,” nentis Läänesaar, kelle arvates võiks ikka iga autoomanik elementaarse vea ise kõrvaldada.
Samas pole noortel võimalik kusagil oma tehnikahuvi arendada ning sageli saavadki vähesed tehnikaalased teadmised kutsekooli mehhaaniku erialale sisse astumisel komistuskiviks. “Tean mitmeid juhuseid, kus poistel on huvi ja soov pärast põhi- või keskkooli lõpetamist minna mehhaanikuks õppima, kuid konkurss on tihe ning puudulikud teadmised jätavadki huvilise kutsekooli ukse taha. Meie võiksime ka tehnikaklubi liikmele vajadusel vastava soovituskirja kaasa anda,” lisas ta.
Laotakse kokku “sääreväristajaid”
Praegu käib tehnikaringis kümmekond noormeest, kes pea kõik on ka Noorte Kotkaste organisatsiooni liikmed. Ka Jõgeva maleva noorkotkaste juht Kristian Vaarpuu on tehnikaklubi tegevusega seotud. Koos Läänesaarega tegelevad nad noorte juhendamisega ning klubile tehnika ja raha otsimisega. Vaarpuu on ise mõned aastad tagasi juhtinud võrriklubi, mis paraku raha- ja ajapuuduse tõttu tegevuse lõpetama pidi. Samas on Läänesaar ja Vaarpuu optimistlikud ning arvavad, et vastasutatud klubi suudab tegutseda jätkusuutlikult, sest juba vähem kui kuu ajaga on leitud häid inimesi, kes on nõus klubi tegevust rahaliselt või tehnikaga toetama.
Sel nädalal tegelesid tehnikaklubi poisid Rootsi päritolu sõjaväejalgrataste raamidele võrrimootorite paigaldamisega. Kaitseliit eraldas klubile piisava summa, mille eest sai osta kolm mootorit.
“Need on kõige tavalisemad Hiinas toodetud mootorid. Tegemist on täitsa uute mootoritega, seega ei tohiks õigel kokkupanekul käivitamise osas probleeme tekkida,” kommenteeris Vaarpuu. Tõesti, esimese õhtuga suutsid poisid ühe võrri täiesti töökorda saada. Katsetamisega oli veidi tegu, sest lumine ilm pole võrri käivitamiseks just eriti sobiv. Samas ei heidutanud see noori tehnikuid Kristo Lillepärga ja Joel Püssi, kes sääreväristajale eluvaimu sisse puhusid. Esimene katsetus osutus edukaks, kuid poistel läks omajagu aega, et kett korralikult pingesse ja sirgelt jooksma saada. Tulevikus on plaanis rajada võrride jaoks ka spetsiaalne harjutusrada ning välistatud pole ka osalemine võistlustel.
Ei puudu ka liikluskasvatus
Praegu klubis tegutsevad poisid on kõik tehnikaga üsna sina peal. Läänesaare kinnitusel on aga teretulnud needki huvilised, kes lehtvõtmel ja kuuskandil vahet ei tee.
“Liiga palju on selliseid noori, kellel on huvi olemas, kuid kodustel pole aega neid tehnikaga kurssi viia. Näiteks on isad välismaal tööl, emad aga tehnikast eriti palju ei jaga,” nentis ta, lisades, et tehnikaklubi pole ainult poiste pärusmaa ning liituda võivad vabalt ka neiud. Momendil on klubil kõige suurem puudus autost, mida nad saaksid jäärajasõiduks ehitada. Ideaalne variant oleks leida mõni Venemaa päritolu tagaveoline sõiduk, näiteks Žiguli või Moskvitš. Sellise masinaga saab autotunnetuse hästi kätte ning neid on ka üsna lihtne remontida.
“Püüame noortele õpetada, et keerulisemate tööriistade puudumisel saab ka traadi ja haamriga masina sõidukorda,” rääkis klubi asutaja. Lisaks mootorite peale- ja maha kruvimisele saavad noored teadmisi määrdeainetest, kõikidest vajalikest tööriistadest ja ka liiklusohutusest. Liikluskasvatus ja -käitumine juurdub juba varakult. Mõni hoiab autokoolis elus esimest korda autorooli ja käigukangi peos, rääkimata liikluseeskirjade tundmisest või auto õigest tunnetamisest,” nentis Läänesaar.
Veel kinnitasid tehnikaklubi eestvedajad, et nende tegevus ei jää vaid oma garaaži ja testirajale. “Võimalusel proovime koos klubiga suvel ühiselt mõnel auto- või motospordivõistlusel käia,” avaldas Läänesaar. Praegu on klubis osalemine huvilistele veel tasuta, kuid kui plaanid laienevad ja toetajaid ei leita, tuleb ehk edaspidi igal klubi liikmel pisut ka maksta, et saaks materjale ja kütust osta ning sõita.
i
EILI ARULA
