Aastakümneid on Jõgeva elanikke ja külalisi kimbutanud raudtee ületamise probleem. Kui jaamas seisab kaubarong, pole jalakäijatel võimalik üle raudtee minna. Seetõttu pole harvad juhused, mil reisijad oma rongist maha jäävad või on sunnitud kaubavagunite vahelt üle ja läbi ronima. Võimalik on ka rongi eest või tagant ringi minna, kuid see vajab juba täiendavalt lisaaega.
Jõgeva linnapea Viktor Svjatõsevi sõnul pöördus linn oktoobri alguses Eesti Raudtee poole palvega edastada tehnilised tingimused kahetasandilise raudteeületuskoha projekteerimiseks. ?Need tingimused on meil käes ja sealt loen välja, et raudteefirma eelistaks silda,? märkis linnapea. Tema sõnul on linn alustanud lähteülesande kokkukirjutamist. ?2005. aastal tahame tellida ning kätte saada projekti ja 2006. aastal ehitama hakata,? tunnistas Svjatõsev.
Tema sõnul ei eelista linn praegu tunnelit ega silda. ?Jääme lootma projekteerijate ja arhitektide huvitavatele lahendustele,? nentis ta.
- Euroraha lähiajal ei tule
Eesti Linnade Liidu ning Eesti Regionaalse ja Kohaliku Arengu Sihtasutuse tänavu jaanuaris korraldatud nõupidamisel räägiti jalakäijate tunnelite rajamisest Jõgevale, Lagedile, Kehrasse, Tapale, Tartusse ja Tamsallu. Eesti Raudtee pidi taotlema Euroopa Liidu vahenditest kuni 10 miljonit eurot ehk 156 miljonit krooni, et saaksid lahendatud kõige tõsisemad probleemid linnades, mida raudtee poolitab.
Eesti Raudtee pressiesindaja Priit Koffi sõnul taotles firma toetust Euroopa Liidu regionaalarengu struktuurifondist (ERDF). ?Esitasime majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile õigeks ajaks oma ettepanekud, kuid valitsuse tänavu 12. juulil kinnitatud transpordi-infrastruktuuri arendamiseks ette nähtud toetuse kasutamise kavas aastateks 2004-2006 Eesti Raudtee esitatud projekte meile teadmata põhjustel ei kajastu,? selgitas pressiesindaja.
Et Eesti Raudtee aktsiatest kuulub 66 protsenti erafirmale ja 34 protsenti riigile, siis Euroopa Liidust raha saamiseks võiks kõne alla tulla vaid riigile kuuluva 34-protsendilise osaluse 75- protsendiline rahastamine.
Üle 80 protsendi peaks investeerima Eesti Raudtee
Euroopa regionaalarengu fondi toetuse määrad fikseeriti Eesti majandus- ja kommunikatsiooniministri tänavuse 14. juuni määrusega, mille järgi oma- ja kaasrahastamise määr Eesti Raudtee puhul ületab 80 protsenti projekti abikõlblikest kuludest.
“Selline toetuse osakaal ei tee reaalseks elanikkonna üldise ohutuse ja mugavuse parandamist, sest eraettevõte ei saa vastutada riigi kohustuste eest,” tõdes Koff.
Nii Eesti Raudtee kui ka Jõgeva linn on eraldi taotlenud toetust ülekäigu lahendamise projektile. Selge on, et üks osapooltest peaks hakkama seda projekti reaalselt juhtima. Praeguse seisuga on see Jõgeva linn.
“Kaasrahastamise küsimus on hetkel veel lahtine, kuid see lahendatakse omavaheliste läbirääkimiste käigus,” märkis Koff.
“Eesti Raudtee on siiski eraettevõte, milles küll on riigi vähemusosalus ning firmal saab olla vaid üks eesmärk ? kasumi taotlemine. Eesti Raudtee ei saa tegeleda vaid avalikke huve esindatavate projektide ja investeeringutega, sest vastasel korral kaoksid kõik ressursid jätkusuutlikuks arenguks ja pikemaajalisteks investeeringuteks,” tunnistas ettevõtte pressiesindaja.
Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi rahaga saab mitmetasandiliseks ehitada ülesõidud, kus ööpäevas liigub 1000 – 4000 sõidukit. Raudteeinspektsiooni andmetel on seni oma kindla jah-sõna öelnud Tartu, Rakvere ja Tapa linn. Omavalitsuse osalus selles projektis on 25 protsenti, 75 protsenti katab ühtekuuluvusfond.
Raudteefirma hinnangul ei piisa sellest, et nad teevad koostööd kohalike omavalitsustega toetusprojektide koostamisel, on vaja ka riigipoolset sekkumist.
HELVE LAASIK
Raudteeülepääsu rajamist on toetanud 1400 inimest
Praeguseks on ligikaudu 1400 inimest toetanud oma allkirjaga raudteeülepääsu ehitamise vajalikkust Jõgeva linna läbivale raudteele. Kõige rohkem allkirju on kogutud linnaraamatukogus.
Palju linlasi tuli toetusallkirja andma ka linnavalitsuse kantseleisse ja Jõgeva kultuurikeskusse. Linnapea Viktor Svjatõsevi sõnul näitab kogutud allkirjade hulk, et raudtee ületamise probleem on Jõgeva inimestele tõsine.
HELVE LAASIK