|
|
SA Jõgeva Linna Sotsiaalmaja töökeskuse juurde Nurme tänavale endise Jõgeva Vee kontoriruumidesse tuleb taaskasutuskeskus. Keskuse rajamine läheb maksma |
SA Jõgeva Linna Sotsiaalmaja juhataja Heiki Rosina sõnul soosib praegune aeg igati taaskasutust.
“Inimestel on kodudes seisma jäänud väga palju üleliigset, mida nad ei vaja alates toidunõudest ja lõpetades mööbli ning kodutehnikaga. Oleme edaspidi lahkesti nõus kõike seda vastu võtma, kuid loomulikult on eelnevalt vaja registreeruda,” lisas ta.
Hakatakse restaureerima mööblit
Kui töökeskus taaskasutusega tegelema hakkab, on võimalus tuua ka mööblit restaureerida. Sellisel juhul leiab korrastatud mööbel sümboolse tasu eest keskusest uue omaniku. Samuti on võimalik see, kus mõni ese saab ka tasuta uue omaniku, kui abivajaja ei ole majanduslikult kindlustatud ja tal puudub võimalus eseme eest tasuda.
Nurme tänavale on taaskasutuskeskuse näidistesaali jaoks plaanitud üks ruum, mis ka vastavalt sisustatakse, töökodades toimub kauba ettevalmistamine.
“Autosid ja mootorrattaid me vastu võtta ei saa, aga kui mõni jalgratas on ülearu, oleme nõus selle korda tegema ja uuesti taaskasutusse andma,” rääkis Rosin. Tema sõnul võib taaskasutuskeskusest tulevikus saada kõike alates nööpnõelast kuni helikopterini.
Inimestele paneb Rosin aga südamele, et taaskasutuskeskus pole asjade äraviskamise koht ega prügila. Tema sõnul pole taaskasutuskeskuse inimestega konsulteerimata mõtet asju kohale tuua, sest suurt vana koli ladu nad teha ei saa.
“Me ei saa oma pinda üle kuhjata ega muutuda vanakraamituruks,” lisas ta. Millal keskus oma uksed avab ja tööle hakkab, ei oska asjaosalised veel päris täpselt öelda, kuna rahanappus kummitab ka neid töid ja tegemisi. Kõigest informeeritakse inimesi ka edaspidi.
Ideede otsingul Pärnus
Jõgeva linnapea Kalmer Lain peab ideed igati tänuväärseks. “Sotsiaalmaja arengukava tegemisel arutasime, millega nad võiksid tegeleda. Külastasime Pärnu sotsiaalmaja ja vaatasime, kuidas nemad seal oma töid korraldavad,” rääkis Lain. Tema hinnangul on Pärnus Eesti kõige paremini toimiv keskus.
“Kõik oleneb sellest, kui palju on nupukust ja kui palju saame teiste erinevaid ideid ära kasutada. Pärnu keskus müüb näiteks küttepuid. Puud saadakse nii, et võetakse maha linnas vanad puud või mahalangenud puud, tükeldatakse ja lõhutakse. Abivajajatele antakse puid soodsama hinnaga. Tasuta ei saa keegi midagi. Praegu ostab Jõgeva teenust sisse, kuid keskus võiks näiteks seda teenust osutada.
Pärnus on osad linna pargialad antud lausa lepinguga taaskasutuskeskusele hooldada.
Meie võiksime samamoodi tellida keskusest suveniire või muud sarnast,” lisas ta.
Linnapea sõnul on taaskasutuskeskuse puhul põhiteemaks pikaajaliste töötute kaasamine tegevustesse, mida linnas on vaja ära teha.
“Üks on lihtsalt väljanägemist parandada, teine asi aga vanu kasutatud asju uuesti kasutusse tuua. Oleme käinud linnavalitsusega Soomes Kaarina linnas vaatamas, kuidas seal toimetatakse. Seal on asi viidud tehnika lammutamise peale. See on pigem utiliseerimise teema,” tõdes ta.
Jõgeva sotsiaalmaja on otsinud oma nišši. Praegu on nii läinud, et keegi on toonud oma vana mööbli, see on korda tehtud. Siis on tehtud uusi mööblitükke jm. “Igas linnas võiks olla taoline keskus, kus rakendatakse neid inimesi, keda on vaja uuesti tööturule tagasi tuua ja kes peaksid oma ühiskondlikult kasulikud tunnid välja teenima,” lisas linnapea.
Ja inimesed, kel asju puudu, saaksid neid asju taaskasutuskeskusest. Kusjuures äraantud asjad on korda tehtud ja taas kasutatavad.
i
HELVE LAASIK
