Jõgeva seltsimaja sajandal aastapäeval meenutati kultuurielu möödanikku

Laupäeval Jõgeval esimese seltsimaja ja seltsitegevuse sajandat aastapäeva tähistanutel oli võimalik kohtuda kunagiste kultuuri- ja ühiskonnategelastega, keda kehastasid harrastusnäitlejad.  Jõgeva kultuurielu lähemat möödanikku meenutasid inimesed, kes meie keskel tänaseni aktiivselt tegutsevad.

 

Pidustused algasid Suurel tänaval kunagise seltsimaja juures, kus kõnet pidas 1908. aastal Jõune koolmeistrina töötanud hilisem omavalitsustegelane Villem Sikk, kes juhatas seltsimaja ehitustöid. Janek Varblase kehastatud Sikk soovis, et kultuuritraditsioonid Jõgeval ka sada aastat hiljem edasi elaksid. Laulis Jõgeva Kammerkoor, kes oli omaaegse Jõune laulukoori rollis. Seejärel suunduti koos Jõgeva kultuurikeskusse.

Villem Sikk ehk Janek Varblas juhatas mälestustetunni sisse ka siin. Lugusid minevikuradadelt jutustas Jõgeva puhkpilliorkestri esimene dirigent ning Tuletõrje Seltsi juht  Martin Lall (Olavi Annuk), kes rääkis sellestki, kuidas volikogu liikmena inimeste vahelisi lahkhelisid leevendada ja keerulisse olukorda sattunuid abistada püüdis.

Seda, et Jõgeva kultuurielu eestvedamisel on olnud tegusad ka naised, tõestas kolmkümmend aastat naiskoori dirigendina tegutsenud ja viiekümnendatel aastatel Ameerika Ühendriiki tütre juurde elama asunud  Anna Meos (Eve Somelar).

 “Mina olen Jüri Pastarus, see rahvavaenlane Pastarus,” tutvustas ennast tartlase Valev Pärna mängitud Jüri Pastarus, keda Laiuse kirikus musitseerimise tõttu poliitiliselt taga kiusati ning kel pärast Stalini surma avanes taas võimalus oma meelistegevuse juurde tagasi tulla, mitmeid koore ja ansambleid juhatada. 

Praegugi tegutsevatest  kultuurinimestest  meenutasid vanu aegu viiekümnendatel aastatel Jõgeval kultuurimaja direktorina töötanud nimekas rahvatantsupedagoog Aleks Raja, näitleja Feliks Kark, kes Tallinna Arhitektuuri ja Ehitustehnikumi lõpetamise järel oli  praktikal Jõgeva Teedevalitsuses  ning osales aktiivselt  kultuurimaja isetegevusringides. Siin tutvus ta ka oma tulevase abikaasaga.  Oma jutustuse lõpuks mängis  Feliks Kark pala oma lemmikmuusikariistal suupillil.

Oma mälestusi jagas ka mitmete huvialaringide juhendaja, Jõgeva linna aukodanik Asta Paeveer.

Jõgeva kultuurielus olulise tähtpäeva peakorraldaja,  kultuurikeskuse juhataja Airi Rütter tundis enda sõnul erilist heameelt selle üle, et peole olid nõus esinema tulema erinevatel aegadel Jõgeva kultuurielus silma paistnud muusikuid. Üllatuse oma sõpradest ja tuttavatest muusikameestele oli teinud Jõgeva kultuurimajas helitehnikuna töötanud praegune tabiverelane Rein Reimets, kes oli kingituseks valmis saanud CD plaadi kunagise menuansambli KOP laulude ja pillilugudega. “Sellel plaadil on muusika, mis salvestatud kakskümmend viis aastat tagasi. Plaat sai tehtud missioonitundest ja omal kulul,” ütles ta.   

Kultuurisündmusel osales ka Jõgevalt võrsunud muusik, linnale pühendatud laulu “Ikka jõuab Jõgeva ” viisi autor Raul Vaigla. Peoõhtut kultuurikeskuses aitasid sisustada Jõgeva Kammerkoor koos endise segakoori Laulik liikmetega, Jõgeva Puhkpilliorkester, ansambel “Kuukressid”, folklooriseltsi Jõgevahe Pere tantsurühmad, rahvatantsuansambel Kaaratsim, meeskoor “Mehis”, kitarriorkester, võistlustantsuklubi Stiil tantsupaarid ja kõhutantsijad. Koosviibimine lõppes ühise sõprusringiga.

“Jõgeva kultuurielu on saanud saja aastaseks ning sellele on omane järjepidevus. Seltsimaja üks rajajaid ja hilisem Jõgeva alevivanem Villem Sikk pärandas meile üle mitme põlve tugevad kultuuritraditsioonid, soovides, et need ka sada aastat hiljem edasi elaksid ning et ikka lauljaid ja tantsijaid jätkuks. Rõõm on tõdeda, et oleme suutnud tänu sooja südamega ja tarmukatele kultuuritöötajatele alustatut hoida ja edasi arendada,” rõhutas  oma kõnes  Jõgeva linnapea Viktor Svjatõšev, kes tõi kingituseks suure sünnipäevatordi.

“Jõgeva seltsimaja ja seltsitegevuse sajanda aastapäeva tähistamine oli väga oluline, et kummutada arvamus, nagu alanuks Jõgeval aktiivne kultuurielu alles 1938. aastal, mil saime linnaõigused. Tegelikult oli tugevad kultuuritraditsioonid välja kujunenud hoopiski varem ja see aitas kaasa sellele, et Jõgevast sai linn,” toonitas Jõgeva kultuurikeskuse juhataja Airi Rütter.

JAAN LUKAS

blog comments powered by Disqus