?See on mul kogu aeg hinge peal olnud, hemodialüüsi teenuse puudumine hakkas Jõgeval nii valusalt silma,? ütles Põdder.
Hemodialüüsi vajavad kroonilised neeruhaiged, kes ootavad neerusiirdamist ja peavad käima oma organismi jääkainetest puhastamas.
?Üle päeva peab käima haiglas ja laskma kogu vere läbi hemodialüüsi masina. Praegu pole Jõgeva patsientidel muud väljapääsu kui teha seda protseduuri Tartus, kuid paljudele käib nii sagedane Tartusseminek üle jõu,? nentis Põdder.
Arvestuslikult peaks spetsialistide hinnangul olema üks hemodialüüsi koht 10 000 inimese kohta ehk siis Jõgeva maakonnas neli kunstneeruaparaati. Protseduur ise kestab 6-8 tundi, kusjuures patsient on ühendatud aparaadiga, millest ta veri läbi käib ja ära puhastatakse.
Kuigi kunstneeru kabineti rajab Jõgevale loodetavasti erasektor, kes ise sõlmib ka Haigekassaga lepingu, on Jõgeva haigla juht rõõmus, et tegevus hakkab toimuma tema katuse all.
?Ka meie loodame muu hulgas seda nautida, et meil on vahel neeruarst majas. Saame vajadusel kiiresti mürgiseid aineid verest välja tuua, erakorralises situatsioonis saab nendes kabinettides ka Jõgeva haigla haigeid teenindada ja me ei pea enam inimesi selleks Tartusse saatma,? rääkis Põdder.
Esialgu on läbirääkimised niikaugel, et vajalikud ruumid on haigla hoones juba leitud.
?Haigla pakkus välja eraldi sissekäiguga ruumi, sest kui on palju patsiente, siis töötavad need kunstneerukabinetid lausa ööpäevaringselt,? ütles Põdder, kes on rahul, et haiglasse aina rohkem elu tuleb.
Kõnealused ruumid vajavad kõigepealt remonti ja uut veesüsteemi. ?See protseduur vajab muu hulgas korralikku eelpuhastatud vett,? ütles haigla juht.
Erafirma, kes kallisse aparatuuri investeerib, hakkab haiglale ruumide eest maksma. Neerukabinet hakkab kasutama ka haigla oskusteavet ja tugiteenuseid, kuid neil saab olema haigekassaga eraldi leping. Patsient saab selle küllalt kalli teenuse kätte haigekassa raha eest.
SA Jõgeva Haigla selle aasta põhirõhk on Peep Põdderi sõnul eelkõige taastusravi ja rehabilitatsiooniteenuse ning järelravi arendamine.
?Haigekassa on meilt ostnud päris palju järelraviteenuseid ja Tartu Ülikooli pakkumine on suur. Meile saadetakse Tartust üha keerulisemaid ja raskemaid haigeid ning seetõttu tahame tõsta oma töö kvaliteeti ja teenuste mitmekesisust,? rääkis Põdder.
?Ülikooli Kliinikumil on probleeme voodikohtadega, neil on väga palju haigeid ja seetõttu tahavad nad haige enda juurest ära saata nii ruttu kui võimalik. Nad teevad ära oma kõrge etapi töö ja saadavad haige mujale. Nii jõuavad haiged järjest varem meieni, mõnikord on neil veel mitmed torud sees. Selles olukorras peame ka meie peame oma ideoloogiat ja taktikat muutma.?
Paranema peavad Põdderi sõnul ka haigla üldised tingimused. ?Meil on vaja juurde saada just heakorrastatud pinda. Mitte rohkem voodikohti, vaid et palatites oleks vähem voodeid. Pesemisvõimalused peavad paranema ja töö kvaliteet loomulikult ka.
Et Jõgeva haigla operatsiooniblokk on hakanud taas normaalselt tööle ja lõikused toimuvad nüüd juba esmaspäevast neljapäevani, siis ühena uuendustest viiakse intensiivravi palat tagasi sinna, kus ta algselt oli, operatsioonibloki juurde.
?Patsiendid vajavad jälgimist ka pärast operatsiooni. Seetõttu oleme intensiivravi palatis aknad vahetanud ja remonti alustanud. Operatsioonibloki juurde tuleb peagi nelja voodiga intensiivravi palat ja kaks ärkamistuba,? rääkis Põdder.
Puudus on Jõgeva haiglas aga geriaatrist. ?Geriaatria kui eraldi teadusharu Jõgevamaal sellisena puudub. Me otsime tohtrit, kes oleks nõus seda eraldi õppima, sest taastus- ja hooldusravi on selle teadusega väga tihedalt seotud. Enamus hooldusravi vajavaid patsiente on ju vanad inimesed ja seetõttu on Eestis juba alustatud geriaatrite koolitamisega,? rääkis Põdder.
Füsioterapeutide kursustele saatis Jõgeva haigla hiljuti kolm inimest õppima. Nii on peatselt oodata mahukamalt pakutavat taastusravivõimalust.
Rõõmustav on haiglajuhi sõnul seegi, et paljud arstid tunnevad taas Jõgeva haigla vastu huvi ja juba pakuvad ennast. ?Kui vahepeal oli anestesioloogi raske leida, siis praegu nad juba helistavad ise.?
Maakonnahaigla fenomen on Põdderi kinnitusel see, et siinsetel tohtritel peab olema selja taga suurem töökogemus. ?Tartu haiglasse saab võtta tööle pundi noori arste, sest seal on alati kuskil ka mõni professor ja dotsent läheduses, kelle käest vajadusel nõu küsida. Siin on aga inimestel koormused suured ja seda võimalust pole. Siin tahan ma kindel olla, et hommikul tööle tulnud tohter kõike ise teab ja diagnoosib.?
Peep Põdder ei usu, et vene arstid tahaksid Eestisse tulla. ?Miks nad peaksid tahtma õppida keelt, mida räägib nii vähe inimesi? Euroopa Liidus on puudu 220 000 arsti. Miks mitte minna sinna, kus saab inglise või saksa keelt rääkida??
Puudus pole arstidest Põdderi kinnitusel ainult Itaalias. ?Võib-olla Narva haiglasse tuleb tööle tohter Jaanilinnast, aga Moskva, Peterburi ja Kaasani koolkonnad on maailmatasemel ja vaevalt sealsed arstid just Eestisse tahavad tulla. Kuidas lahendada arstidepuudus, seda lahendust otsib kogu Euroopa.?
Tervishoid on Põdderi sõnul ka sisejulgeoleku küsimus. ?Miks peab ühel riigil olema oma arstkond? Aga sellepärast, et katastroofi, sõja ja kliimamuutuse korral lähevad välismaa tohtrid ära koju. Varem või hiljem maksab meie suhtumine meile valusalt kätte.?
JAANIKA KRESSA
