Jõgeva Rattaralli nimetati parimaks piirkondlikuks spordisündmuseks

Laupäeval peeti Võru kultuurimajas Kannel spordiliidu Jõud pidulik aastalõpuüritus, kus muuhulgas tunnustati ka tublimaid spordiedendajaid ning võistluste korraldajaid. Jõgevamaa 2013. aasta parimaks piirkondlikuks spordisündmuseks nimetati 25. mail toimunud I Jõgeva Rattaralli.

Jõgevamaalt pärit endiste profiratturite Sander Maasingu ja Rene Mandri eestvedamisel toimunud I Jõgeva Rattaralli valis kõigi sel aastal maakonnas toimunud spordiürituste hulgast välja ning esitas tunnustamiseks Jõgevamaa spordiliit Kalju. Auhinnad andis Võrus üle spordiliidu Jõud president, põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder.

Rattaralli peakorraldaja Sander Maasingu sõnul oli see päris meeldiv üllatus, et esimest korda korraldatud sündmus kohe sellise tunnustuse osaliseks sai. “Loomulikult motiveerib iga võistluse korraldajat kõige rohkem osalejate arv ja nende rahulolu,” ütles Sander Maasing. “Sellegipoolest on taolised aastalõputiitlid väga meeldivad. See, et minu tööd on märgatud ja hinnatud, tõstab motivatsiooni ning annab julgust edaspidiseks.”

Vaheldusrikas võistlustrass

Karjääri jooksul korduvalt Eesti meistriks tulnud ning 2009. aastal U23 vanuseklassi MM-võistlustel 14. koha välja sõitnud Sander Maasing ütles, et Jõgeva Rattaralli korraldamise idee tekkis neil Rene Mandriga möödunud aastal. “Tahtsime korraldada oma kodukohas ühe sellise rattavõistluse, mida siin siiani olnud ei ole,” lausus Sander Maasing. Jõgeva linnapäevade ajal korraldatud rattarallil olid kohal mitmed Eesti tippratturid ning kaasa tegi ka Soome esindusmeeskond.

Põhidistantsi (107 km) võitis Gert Jõeäär, talle järgnesid Mihkel Räim, Samuel Pökälä (Soome), Erki Pütsep, Janek Tombak jt. Nädalapäevad pärast Jõgeva Rattarallit võitis Gert Jõeäär ka esimest korda toimunud mitmepäevasõidu Tour of Estonia ning oli parim Tartu Rattarallil. Osalejate hinnang võistlusele oli väga hea, kiideti korraldust ning võistlustrassi, mis teiste Eesti rattarallidega võrreldes on oluliselt vaheldusrikkam.

Koos põhidistantsiga oli I Jõgeva Rattaralli kavas ka 47,5 km pikkune distants harrastussportlastele ning lastesõidud. Kokku käis 25. mail rajal üle 300 osaleja. Sander Maasingu hinnangul oli see esimese korra kohta päris hea tulemus.

Teine Jõgeva Rattaralli stardib 24. mail kesklinnast

Rattaralli korraldajad ei kavatse jääda loorberitele puhkama. Juba praegu käivad hoogsad ettevalmistused teise Jõgeva Rattaralli korraldamiseks järgmise aasta 24. mail, rallist saaks elujõuline ja traditsioonidega spordisündmus. “Eesti rattavõistluste kalendris on toimunud meie jaoks väga soodsaid muudatusi,” nentis Sander Maasing.

“Järgmisel aastal ei tule võistlusnädalavahetus enam nii konkurentsitihe.” Mäletatavasti toimus sel aastal Jõgeva Rattaralliga samal ajal Elvas Eesti meistrivõistluste etapp maanteesõidus ning järgmisel päeval oli samas rattaralli. Võimalikke osalejaid meelitasid ära ka Tartus toimunud olümpiajooks ning Rapla rattasõit. “Hästi korraldatud võistlus paneb sõna levima,” teab Sander Maasing. “Need, kes Jõgeval käisid ja rahule jäid, võtavad järgmisel korral ka oma sõbrad kaasa. Ootan märgatavat osalejate arvu kasvu ja tahaks ületada 500 osaleja piiri.”

Kui sel aastal anti rattaralli start teisel pool raudteed, Mustvee maantee hokiväljaku kõrval, siis järgmisel aastal kolitakse võistlustega Jõgeva kesklinna. “Inimestele tuleb võistlus paremini kättesaadavaks teha,” ütles Maasing. “Pikemas perspektiivis on parem olla kesklinna poolel, sest ruumi on siin rohkem. Kui osalejate arv läheb suureks, siis tekivad näiteks probleemid parkimisega.”

Enne rattarallit tuleb ka kevadjooks

Rattaralli korraldajad soovivad Jõgevamaa spordiürituste kalendrit veelgi elavdada, korraldades juba järgmise aasta mai alguses ka Jõgeva kevadjooksu. “Idee tekkis sellest, et esimese Jõgeva rattaralli korraldamise käigus andsid väga paljud inimesed mõista, et see on väga tore algatus, aga jooks võiks ka olla,” meenutas Sander Maasing. “Öeldi, et tahaks Jõgeva kandis ka jooksuvõistlusel osaleda ning kuna jooksmine on inimestele tervisespordina natuke kättesaadavam kui rattasport, siis osalema tulek oleks oluliselt lihtsam. Sellest johtuvalt võtsingi endale eesmärgiks korraldada ka jooksuvõistlus.”

Kevadjooksu toimumise aeg ei ole veel otsustatud, aga kindlasti jääb see mai esimesse nädalasse. “Suure tõenäosusega toimub jooks 3. mail,” ütles Sander Maasing. “Tahaksime seda korraldada küll 1. mail, kuna siis on Jõgeva linna sünnipäev ning inimestel on vaba päev, aga paraku peetakse juba rohkem kui 80 aastat  1. mail ümber Viljandi järve jooksu, kus on viimastel aastatel olnud üle 3000 osaleja. Samal päeval samasugust üritust korraldada ei ole mõtet, mujalt ei tuldaks siia ning ma arvan, et ka natuke aktiivsemad Jõgeva jooksuinimesed läheksid Viljandisse. Ümber Viljandi järve jooks on lihtsalt nii traditsiooniline, et sellega ei ole võimalik konkureerida. Hoiaksime paar päeva vahet ja loodame, et 3. maiks on spordihuvilised juba piisavalt taastunud.”

Juba praegu on kindel tulevase jooksu marsruut ja see, et võistlusstardi järel saavad rajale minna needki, keda aja või koha peale jooksmine ei huvita. Jooks toimuks 10,6 km pikkusel ringil, mis algab ja lõpeb Jõgeva kesklinnas. “Trass läheb mööda Suurt tänavat üles Piibe maanteele, sealt vana telemasti alt kergliiklusteed pidi üle põllu Siimustisse,” kirjeldas Sander Maasing. “Siimustist tuldaks vana lauluväljaku metsavahelist teed pidi Õunale ning sealt tagasi Jõgevale. Sama ringi on kunagi kasutatud ka Virtuse spordihalli juurest alanud kevadjooksul,” lisas ta.

MATI ALEV