Jõgeva rahvas sai uut rongi uudistada

 

Kui elektrirongidega sõitvad eestimaalased on juba mõnda aega saanud nautida uuel tasemel sõidumugavusi, siis tuleva aasta alguses saabub õnn ka diiselrongireisijate õuele: vanad Riias ehitatud rongid kaovad meie raudteedelt ning nende asemel hakkavad rahvast teenindama Šveitsis valmistatud moodsad Stadler FLIRT diiselrongid. AS Eesti Liinirongid korraldas üleeile tutvustusreisi, mille käigus Jõgeva, Tartu, Nõo, Elva ja Valga rahvas uudset sõiduvahendit uudistada sai.

 

Oi, kui vaikne! Oi, kui äge!” õhkavad perroonil seisvad noored vaimustunult, kui uus rong kell 11.42 Jõgeva jaama sisse sõidab. Ehkki reklaam üritusele oli üpris napp, on perroon lasteaialapsi ja kooliõpilasi, maa- ja linnavalitsuse esindajaid ning muid mitmes vanuses linnakodanikke päris tihedalt täis. See annab tunnistust sellest, et rahvas ootab uusi ronge juba pikisilmi.

Peatunud rongist astuvad esimesena maha kõigile kunagise Nõukogudemaa lastele multifilmist tuttavad krokodill Gena ja Potsataja (neil olid teatavasti rongidega väga soojad suhted), käes Eesti Liinirongide logoga õhupallid, mida asutakse kohe usinalt jagama. “Tere, Jõgeva!” tervitab perroonil seisjaid reipalt firma müügi- ja turundusjuht Norbert Kaareste ning teeb teatavaks, et peale õhupallide hakatakse kohe jagama ka loosinumbreid, millega on võimalik võita tuleva aasta jaanuaris kehtiv Elroni (see on Eesti Liinirongide kaubamärk) kuukaart, ning flaiereid, millelt saab teada, kuhu rongid sõitma hakkavad ning kui kiiresti sihtpunkti jõuavad.

“Eesti astub kogu reisirongiparki välja vahetades unikaalse sammu. Nii uut rongiparki pole ühelgi teisel riigil,” ütleb Eesti Liinirongide juhatuse esimees Andrus Ossip ja avaldab lootust, et rongiga reisimine muutub tänu järsult suurenevatele sõidumugavustele palju populaarsemaks.

Jõgeva maavanem Viktor Svjatõšev meenutab, et reisirongide sõidugraafiku kahe aastakümne tagune järsk hõrenemine viis Jõgeva linnast aastatel 1992-1993 ära umbes 1400 inimest: Tartus töötavad jõgevalased olid siis sunnitud töökohale lähemale kolima.

“Loodan, et nüüd, mil tulevad uued rongid ja tihedam sõidugraafik, otsustab mõnigi tartlane mugava elukeskkonnaga Jõgevale elama asuda,” ütleb maavanem. Tema nupuvajutus avab ukse ning uudishimulik rahvamass pääseb lõpuks ometi uut rongi seestpoolt uudistama.

Läheks või kohe

Esimene asi, mis silma torkab, on see, enam ei pea rongi pääsemiseks trepist üles ronima, sest vaguni põrand on perrooniga ühel kõrgusel. Järgmisena haarab silm seda, et ühest vagunist teise minnes ei tulegi enam kolisevast, lehkavast ja kõikuva jalgealusega “lõõtsast” läbi ronida, vaid piisab nupuvajutusest, mis avab vaguneid eraldava klaasukse.

Küsimusele, kuidas uus rong meeldib, vastab helkurvestides mudilasi kantseldav lasteaiaõpetaja Domicele, et muidugi meeldib.

Sellega tahaks kohe sõitma minna,” kinnitab ta.

Väheldast kasvu arvutigraafik Lea rõõmustab rongi uurides selle üle, et isegi tema saab nüüd ise koti pagasiriiulile pandud, sest riiul on üsna madalale toodud. Praktilise inimesena on ta avastanud veelgi toredaid asju: et iga laua sees on prügikast ja laua all pistikupesad, mis võimaldavad näiteks telefoni või sülearvuti akut laadida.

Rongijuhi kabiin on koht, kuhu tavainimene tavaliselt kunagi ei pääse. Tutvustusreisi ajal on sinna viiv ukski kutsuvalt lahti ja roolis või õigemini juhtpuldis istuv Priit Jaaniste vastab lahkesti lõpututele küsimustele selle kohta, kui kiiresti rong sõidab, kas selle juhtimine on väga keeruline, millal tuleb hakata pidurdama, et Jõgeval pidama saada jne.

“Sellist rongi juhiks ise ka!” sõnab tipptehnoloogilist juhtimispulti silmitsev matemaatikaõpetaja Eve unistavalt, mille peale instruktorjuht Rein Jeedas sõnab muiates, et sellise rongi juhi kohale on päris suur tung. Eesti Liinirongid on just välja kuulutanud konkursi uute rongijuhtide ja klienditeenindajate leidmiseks ning Jeedase sõnul kandideerivad sinna ka praegu Edelaraudtee liinidel töötavad inimesed.

Ei üllata, vaid rõõmustab

Pärin müügi- ja turundusjuhilt Norbert Kaarestelt, kas jõgevalaste nii suur huvi uue rongi vastu tuli Eesti Liinirongide rahvale üllatusena.

“See ei üllata meid, vaid rõõmustab,” ütleb Kaareste ja loeb üles terve rea häid asju, mis uues rongis sõitmise mugavaks teevad: kogu rongis toimivad näiteks 4G traadita internet, kliimaseade ja videovalve: kui kusagil midagi juhtub, saavad rongitöötajad appi minna. Suitsumeeste elu läheb aga ebamugavamaks: kuna tervesse rongi on paigutatud suitsuandurid, et tohi suitsu teha mitte kusagil.

Veel tutvustab müügi- ja turundusjuht rongi keskel asuvat nn C-ala. Sealse ukse ette tuleb avanedes väike sillake, nii et lapsevankri, ratastooli ja jalgrattaga on just sealt kõige mugavam siseneda. Ka lapsevankri ja jalgratta paigutamise kohad on C-alas. Lühikese perrooniga peatustes avanevadki ainult C-ala uksed.

“Asjaolu, et meie raudteed on tehtud nn vene standardi järgi, st on laiemad kui mujal Euroopas, andis Stadlerile võimaluse ka meie rongid laiemad ja kõrgemad teha. Välismaalased, kes meie uusi ronge näinud, ütlevad, et nende omad mahuksid meie omade sisse,” sõnab Norbert Kaareste.

Diiselrongid ostetakse (kõik neist pole praegu veel kohal) Eesti riigi raha eest. 20 rongi eest maksab riik iga aasta umbes 10 miljonit eurot ja nii 20 aastat järjest. 18 elektrirongi maksumusest tasub 85 protsenti Euroopa Liit. Ka ooteplatvormide ja raudtee uuendamisse on kõvasti Euroopa raha paigutatud.

Uuest aastast hakkab Tallinnast Tartusse sõitma kuus rongi päevas, vastupidises suunas niisama palju. Maikuust peaks kummaski suunas väljuvate rongide arv tõusma kaheksani. Jõgeva ja Tartu vahemaa läbimiseks kulub tavarongil 35 ja kiirrongil 25 minutit.

“Usun, et Jõgeva inimeste jaoks pole siiski probleemiks sõidu kestvus, vaid pigem see, et rongid Tartus tööl käija jaoks sobival ajal väljuksid,” ütleb Kaareste ja kinnitab, et uuest aastast on kõik uus, nii rongid, vedaja, hinnakiri, sõiduplaan kui ka koduleht.

Vana on ainult koht, kus rong peatub. Ja siin Jõgeval on see logistiliselt väga hea koht,” kinnitab Kaareste.

Ütlen, et Jõgeva rahvas tõesti ootab uusi ronge.

Ega teil palju oodata pole jäänud — ainult 85 päeva,“ vastab ta.

RIINA MÄGI

blog comments powered by Disqus