Jõgeva-Puurmani tee on alates käesolevast aastast teise ehk keskmise seisunditaseme tee, varem oli see esimese ehk madala seisunditaseme tee. Muutus tähendab, et nüüd tehakse libedusetõrjet kaheksa tunni jooksul pärast libeduse teket senise 12 tunni asemel ja lumi lükatakse 12 tunni jooskul pärast saju või tuisu lõppu senise 24 tunni asemel.
Maanteeameti lõuna regiooni hooldevaldkonna juht Tiit Valt ütles et seisunditaseme tõus on tingitud veokite liikluse märgatavast suurenemisest Jõgeva-Puurmani vahelisel teel. Valdi sõnul ei anna see tee küll täpselt keskmist seisunditaset välja, kuid just veokite liikluse tõttu on seisunditaset tõstetud.
Piibe maanteel muutus samuti seisunditase
Ka Piibe maanteel muutub seisunditase Õunal pärast Põltsamaa teeristi, sest sealt edasi liigub märgatavalt vähem sõidukeid. Tiit Valt ütles, et seisunditasemed on jaotatud liiklussageduse järgi. Liiklussagedus kuni tuhat autot ööpäevas on kõige madalam seisunditase, tuhat kuni kolm tuhat autot ööpäevas keskmine tase ja üle kolme tuhande auto ööpäevas on kõige kõrgem ehk kolmas tase. Igal aastal loetakse autod üle, tehakse kindlaks liiklussagedus ja vastavalt sellele tõstetakse või langetatakse tee seisunditaset.
Tänavu muutus ka Jõhvi-Tartu tee hooldustase 3+ks. Tiit Valdi sõnul tähendab see, et sellel teel on libeduse tõrjeks aega kaks tundi, öisel ajal neli tundi. Varem oli öösel libeduse tõrjeks aega kaheksa tundi, päeval neli tundi. Sellest tulenevalt on hooldajal sinna plaanitud lisamasin. Kui varem oli seal kaks hooldemasinat, siis nüüd kolm. Sama seis on Tallinna-Tartu maanteel. Kuid ristmikel ja viaduktidel ning metsavahelistel lõikudel tuleks autojuhtidel ikkagi ettevaatlik olla.
TREV-2 Grupi teehoolde projektijuhi Hardi Kuimetsa sõnul on Laiuse mäe juures tuisukohti mõlemal pool mäge, kus tasub olla tähelepanelik, sest tee võib väga kiiresti täis tuisata. Sama lugu on seal libedusega. Tema kinnitusel on Laiuse mäe juures tegemist teise taseme teega, kuid patrull ja puisteauto käivad seal tihedamini kui eeskirja järgi peaks. Tuisuvaal tekib seal aga väga kiiresti. Tiit Valt ütles, et alati tasuks helistada, kui inimesed näevad teel probleemi. Maanteeinfo tasuta number 1510 võiks juhtidel meeles olla ja sinna tasuks tee seisundi muutustest teada anda. “Kui inimesed ainult omavahel kurdavad, siis sellest pole kasu,” lisas Valt.
Kõige suurem mure on nulli lähedal kõikuv temperatuur ehk pidevad külmumised ja sulamised. Sellest tingituna laguneb afaltkate. Ilmastikuolud on muutlikud, ilmaennustus pole alati täpne. Kui korraks lööb taeva selgeks ja juba varem oli nullilähedane temperatuur, siis on libedus kiire tulema. Loomulikult liiguvad teedel ka patrullid. Kõige kurioossem näide, kui väljas on +5, aga teekate on jahedam, on niiske ning teele tekkib kiilasjää. Kruusateed muutuvad eriti jubedaks siis, kui sajab ka vihma. “Me võime need teed küll ära hööveldada, kuid sellistes oludes on kahjuks tee üsna ruttu samasugune nagu varem,” märkis Kuimets.
Hoolderingidega on nii, et kõigepealt läheb patrull vastu hommikut kõrgeima ehk kolmanda taseme teedele, seejärel teise ja lõpuks esimese taseme teedele. “Patrull sõidab kella kolme-nelja vahel välja ja sõidab ringi viie-kuueni. On olukordi kus kella kuueni pole midagi hullu ja libedus tekib just pärast kella kuut. Auto alustab Jõgevalt suunaga Tartu poole, sest selles suunas on hommikuti väga suur liiklus. Siis jõuab auto juba Tartu otsa ära puistata või lumest puhtaks lükata, nendel, kes vastu tulevad, on veidi kehvemad olud. Väga vara välja sõitvad autojuhid enamasti on teadlikud, et teeolud võivad olla ettearvamatud. Samas autot varem välja saata pole ka mõtet, sest olud võivad vahepeal veel hullemaks minna ja siis on varahommikune ring täiesti kasutu.
Libedust saab veel ennetada, aga lund saab lükkama hakata ikka siis, kui ta on sadanud. Lund ennetada ei saa. Paljud autojuhid väidavad, et nad ei näe hooldusautosid. Tipptunnil pole liikluskoormusest tulenevalt võimalik teed efektiivselt hooldada ja enamasti sellel ajal ka hooldusautod ei sõida. Auto sõidab vahetult enne tipptundi. Kui on väga rasked olud, siis on hooldusmasinad loomulikult väljas ka tipptunnil, kuid nad tekitavad teisalt veel suurema autode kolonni,” rääkis Hardi Kuimets.
Hooldeautost pole mõtet mööda kihutada
Kui hooldeauto sõidab, siis peab ta oma sahanurgaga üle telgjoone minema, et tee puhtaks saaks. Seetõttu peaksid ka vastu tulevad autod eriti ettevaatlikud olema, kui hooldeautot näevad. “Tasub hoida võimalikult oma teeserva ning vähendada kiirust. Sama tasuks jälgida ka möödasõitudel. Kindlasti peaks olukorda hindama, kas on ikka hooldeautost mõtet mööda sõita. Hooldeauto ei sõida nii kiiresti kui tavaauto, inimesed peaksid aru saama, et see masin parandab teeolusid. Seetõttu peaks tõsiselt kaaluma, kas on mõtet sõita mööda kehvematesse oludesse või varuda natuke kannatust ja sõita rahulikult hooldeauto järel. Hooldeauto leiab tavaliselt mõne bussitasku, kus saab kolonni mööda lasta. Üldjuhul sõidab see auto umbes 20 kilomeetrit ja pöörab siis ära. See maa tasuks välja kannatada. Kui hooldeauto bussitaskusse sõidab, ei pruugi ta sealt nii peagi liikuma saada. Seetõttu tasub mõelda sellelegi et ees on hooldamata tee. Eriti ettevaatlik peaks olema lumelopasel teel,” paneb Kuimets liiklejatele südamele.
Puistemeetodid on erinevad – kuiva soolaga, niisutatud soolaga või soolalahusega. “Tallinna-Tartu maanteed hooldab uus latiga puistur, mis töötab soolalahusega. Kui tavalist soola puistatakse kiirusega umbes 40 kilomeetrit tunnis, siis uus latiga puistur võib sõita kuni 80 kilomeetrit tunnis. Soolalahus hakkab kiiremini mõjuma kui kuiv sool ja nii saab libedusest kiiremini jagu. Sool mõjub alati paremini kui liiklust on rohkem, autorehvid soojendavad teepinda ja sool mõjub siis kiiremini,” tõdes Kuimets.
Teede seisunditasemed
Kõrge seisunditase
*Teepind või vähemalt sõidujäljed on stabiilsetes ilmaoludes lume- ja jäävabad
*Lumetõrjet tehakse viie tunni jooksul pärast lumesaju või tuisu lõppu
*Koheva lume paksus ei tohi ületada 4 sentimeetrit, märja lume paksus kahte sentimeetrit
*Libedustõrjet tehkase nelja tunni jooksul pärast libeduse tekkimist
*Kolmanda taseme teid on Jõgevamaal 116 kilomeetrit
Keskmine seisunditase
*Tehakse lume- ja libedustõrjet regulaarselt, kuid teed ei pruugi olla lume- ja jäävabad
*Lumetõrjet tehakse 12 tunni jooksul pärast lumesaju või tuisu lõppu
*Koheva lume paksus ei tohi ületada kahesat sentimeetrit, märja lume paksus nelja sentimeetrit
*Libedusetõrjet tehakse kaheksa tunni jooksul pärast libeduse tekkimist
*Teise taseme teid on maakonnas 202 kilomeetrit
Madal seisunditase
*Tehakse lume- ja libedusetõrjet, kuid teed ei pruugi olla lume- ja jäävabad
*Lumetõrjet tehkase 24 tunni jooksul pärast lumesaju või tuisu lõppu
*Koheva lume paksus ei tohi ületada kümmet sentimeetrit, märja lume paksus viit sentimeetrit
*Libedusetõrjet tehakse 12 tunni jooksul pärast libeduse tekkimist
*Esimese taseme teid on maakonnas kokku 803 kilomeetrit.
HELVE LAASIK
