Tänavuselgi puupäeval ei puudunud puu- ja käsitöölaat, puu- ja tünnisaun, vigursaagimine ja puujalgade jaskar. Seekord oli laadakaupade müüki laiendatud: lisaks puidust esemetele pakuti ka muust materjalist käsitöid, jõulukaunistusi, kingitusi. Kultuurikeskuses sai näha Võhma küünlameistrite valmistatud ja Eesti linnadele iseloomulikult kaunistatud meetrikõrgusi küünlaid.
Hommikul kella kümne ajal läks Jõgeva kesklinnas ja kultuurikeskuse ees ja sees meluks. Enamik kauplejaid olid oma müügiplatsi küll juba hommikuhämaruses üles löönud ja saunadki kuumaks kütnud, kuid puupäev võttis tuurid üles ja kutsus rahvast kokku alles siis, kui puulõuad Saepuru Sass ja Vinkli Aadu, keda kehastasid näitlejad Feliks Kark ja Elmar Trink, päeva juhtohjad oma kätte võtsid. Nad laulsid, ajasid vigurjuttu, kamandasid puupäid, tantsisid ja käisid puupäevalisi usutlemas ja ostma ärgitamas.
“Teen oma pokud, öökullid, näitsikud ja teised puukujud käsitsi, ikka peitliga, et neis oleks käsitööhõngu sees. Hind on neil selline, et tahaks vähemalt puuraha tagasi saada. Puidu maksumus on viimaste aastatega koguni seitseteist korda kallimaks läinud. Hinna üle saab laadal ju kaubelda: kui annad palju, annan osa raha tagasi, kui vähe, küsin juurde,” pajatas Räpinast siia sõitnud puuvoolija Elmar Erik.
Avinurme mees Märt Tooming müüs laastukorve ja kandikuid, jõulukompositsioone, potis kasvavaid väikesi kuuski, õunu ja jõhvikaid. “Metsa meil on, käed-jalad veel liiguvad, nii ma sõidangi huvi ja väikese pensionilisa teenimiseks ringi. Näiteks Lindora laadaga võrreldes Jõgeval erilist müügiedu küll pole, kuid siia tulen ikkagi.”
Sai siga ja kitse osta
Pajuvitstest meisterdatud suurt siga, hirve, kitsi ja teisi loomi, linnumaju, tuuleveskeid, saane, jalgrattaid ja muud müünud Aare Tisler Põlvamaalt oli ka mullusel puupäeval. Tema arvates on Jõgeva üsna tagasihoidlik müügikoht, kuid et mujal selliseid üritusi parasjagu polnud, siis võis tulla. Kõige rohkem osteti temalt mitmesuguseid linnumaju. Uhke, vitstest punutud seapõrsa hinnaks pakkus ta 500 krooni.
“Maitske Saaremaa koduõlut, ostke seitset sorti Saaremaa leiba!” reklaamis juba viiendat aastat Jõgeva messidele, linna- ja puupäevadele saarelt kaupa toonud väikeettevõtja Aivar Suuster. “Pihtla õlleköögis tehtud märjuke on Eestis ainuke litsentseeritud koduõlu, mida müüa tohib. 35 krooni eest sai pool liitrit kesvamärjukest kas kohe ära juua või koju kaasa võtta. Paistabki, et jõgevlased eelistavad rohkem kodus joomist. Hea minek on siin Saarlaste leival (kõigest 46 krooni kilo), Borodino ja ka Lihaleival. Jõgeva on meile väga tuttav koht, tuleme siia ka edaspidigi ja iga ilmaga,” olid saarlased väge täis.
Puukujud lasteaedadele kingituseks
Linnavalitsuse esiselt platsilt kostis aga hoopis teine muusika: siin laulsid vilunud meistrite käes mootorsaed ja valmisid puuskulptuurid. Näha oli ja osta sai ka varem valminud pokusid, kotkaid, kulle, päkapikke, karumõmme. Kohata võis kobrast, koera, hobust ja veel mitmesuguseid puukujusid. Paljude uudistajate silme all saagis, silus, lihvis ja viimistles Jõgevamaa mees Taavi Pirk lindude söögimaja hoidvat ja valvavat karu. Tartumaalasel Ott Oleskil oli käsil meepotti (lillevaasi) hoidva karu väljasaagimine. Jäneda mees Raivo Peerand meisterdas pikka taksikoera, kelle seljas lastel hea istuda, tema kümneaastasel pojal Joosepil oli käsil Pokumaa Poku kuju. Endel Konsa, kelle on Jänedal koguni oma puuskulptuuride park, nokitses pika sajajalgse kallal. Sellel päeval valminud kujud jäid kaunistama ja valvama Jõgeva lasteaedu Karikakar ja Rohutirts.
Nagu puuga pähe
Kella kahe ajal, kui saagimised, sagimised, müümised-ostmised tehtud ja mitmedki ka oma ihu eest saunalaval ja väljas auravas veetünnis hoolt kandnud ning lumehangeski püherdanud, hakkas külmalinna tänavune puupäev ja jaskar otsa lõppema. Kultuurikeskuse laval tegid “puujalgadega” kenad näitsikud veel mõne tantsu ning tõmbasid oma ringi ka Saepuru Sassi, Vinkli Aadu, linnapea ja mõne teisegi parasjagu jõude neid passinud meesterahva.
Seekord läks see päev siis sedamoodi. Paljudel puupäevadel käinule tundus see juba tavalisena, esmakordselt siia sattunule aga erilisena. “Vahva ettevõtmine, käisin linnas ringi ja vahtisin, nagu oleksin puuga pähe saanud,” lausus sellel päeval Jõgevale juhuslikult sisse sõitnud rakverelane. Küllap järgmistel aastatel, kui kesklinna Sauna ja Aia tänavad korda tehtud, tuleb laat ja puupäevapidu veelgi vägevam.
iii
ARDI KIVIMETS
