Tänavuse rekordi lõi Jõgeva põhikooli ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja konkurss, seda ainet soovis õpetama hakata 17 inimest.
Suvi on aeg, millal koolides vahetub ja uueneb õpetajaskond, harva tuleb kohavahetust ette ka õppeaasta sees.
“10-15 aastat tagasi olime õnnelikud, kui kandideeris üks inimene,ˮ rääkis Jõgeva põhikooli direktor Taisto Liivandi, kellele nii suur number oli üllatuseks. “Kõik olid väga sümpaatsed inimesed ja erakordselt raske oli valikut teha.”
“Et ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja ametikohale nii palju kandidaate on, oli mulle üllatuseks. On juhtunud, et olen ka ise koolitöö ajast puhkusel olnud oma reisihimu tõttu. Sellistel hetkedel ei ole ma tahtnud kooli kehva olukorda panna, kus nad peavad lühikeseks ajaks minu asemele inimest otsima või oma õpetajatega tunde asendades tunniplaani segamini lööma. Lahendusena olen kuulutanud ülikooli tudengi- ja vilistlastelistides, et ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse asendusõpetaja koht on üheks-kaheks nädalaks Jõgeval saadaval. Isegi sel juhul on kandidaate olnud kuue kuni kümne ringis,ˮ tõdes konkurssi kommenteerides Priit Põdra.
Toimunud või toimumas paarkümmend konkurssi
Paar tiiru tööportaalides, Õpetajate lehes ja koolide kodulehtedel näitas, et Jõgevamaal on sel suvel toimunud või veel toimumas ligikaudu paarkümmend konkurssi, millega otsitakse tööle õpetajat. Paljud neist on juba läbi, mõned alles käivad. Kõige rohkem kohti, mida pakuti oli klassiõpetajatele ‒ neli kuulutust, eripedagoogidele-logopeedidele kolm kuulutust. Ajaloo-, kehalise kasvatuse ja poiste tööõpetuse õpetajat on otsitud kahte kooli. Maakonnas leiavad tööd ka muusika, eesti keele ja matemaatika õpetaja ning sotsiaalpedagoog. Kuulutuste number päris töökoormusega kokku ei lange, sest kõik pakutud kohad ei anna täiskoormust.
Lustivere ja Jõgeva põhikoolid ning Palamuse gümnaasium kuulutasid välja konkursi nelja ametikoha täitmiseks. Lustiverre otsiti klassiõpetajaid, eesti keele õpetajat ja eripedagoogi ettevalmistusega klassiõpetajat.
“Vajadus tuli sellest, et kaks õpetajat olid tähtajaliste lepingutega, sest meil tuli eelmise aasta novembrikuus üks uus noormees, kes vajas üks-ühele õpet. Ja siis oli kiire õpetaja leidmisega. Esialgu sõlmisime tähtajalise lepingu, kuna me ei teadnud, kas uus poiss üldse meie kooli edasi jääb, kas nad selle õpetajaga sobivad ja kuidas ta kooliga kohaneb. Tavakoolis on ka võimalik üks-ühele õpe. Meil on kaks õpilast, kellele on see määratud ja kolmandale lapsele läheme uuesti taotlema õpetajat läbi nõustamiskomisjoni. Meie maja on sopiline, see sobib lastele, kes vajavad veidi suuremat eraldatust. Ruumid, mis varem olid Lustivere postkontori käes remonditakse praegu just üks-ühele õppe jaoks eraldi,ˮ kommenteeris olukorda Lustivere põhikooli direktor Kaire Kampus.
Eesti keele õpetaja vahetas elumuutuse tõttu elukohta ja kooli.
Lustivere töökuulutustele reageeriski kokku neli inimest kellest välja valituks osutus kolm. Eesti keele õpetaja kohale kandideerijat seekord ei olnudki. Jõgevamaa gümnaasiumi esimesele konkursile matemaatika, inglise keele ja bioloogia õpetaja leidmiseks oli viis-kuus kandidaati. Aga Palamuse kool sai oma uued õpetajad välja valida pea kahekümne soovija hulgast.
Jõgeva põhikoolil on kuulutatud välja jätkukonkurss muusika ja poiste tööõpetuse õpetaja leidmiseks, sest esimesele konkursile tulnud inimesed ei vastanud kvalifikatsioonile. Küll aga andis esialgne pakkumine koolile uue väikeklassi õpetaja. Ka Lustivere kool on valinud eesti keele õpetaja leidmiseks konkursi pikendamise tee.
Palamuse gümnaasiumisse otsiti õpetajaid nelja koha peale. Kuuno Lille märkis, et konkursid on läinud hästi selles mõttes, et praeguseks on olemas inimesed. “Meil jäi kolm inimest pensionile ja üks jääb lapsega koju. Järgmisest aastast on meil uued loodusainete (keemia-bioloogia-geograafia), käsitöö, kunsti ja vene keele õpetajad.
Neljale kohale oli kokku 15-20 tahtjat. Kõige kehvem seis oli vene keelega, kus me konkursiga inimest ei leidnudki. Konkursiväliselt saime õpetaja praeguseks üheaastase lepinguga. Kui konkurss ebaõnnestub, on kaks varianti – me kas pikendame konkurssi või võtame inimese üheks aastaks tähtajalise lepinguga tööle. Lootus on, et see inimene, kes üheks aastaks tuleb, saab jääda ka pikemalt.ˮ
Nagu teisedki endale uut personali otsivad ettevõtted vajavad ka koolid tööle inimesi, kes mitte ainult ei vasta oma kvalifikatsioonilt nõuetele vaid sobituvad omaksvõetud väärtustega hästi. “Tuleb kohaneda kooli töökultuuriga. Meie raudvara iseloomustab pühendumus. Õpetajatele on tõesti oluline, et lastel läheks hästi. Ja kokkuhoidmine kriisiolukordades. Me peame pingutama ühise eesmärgi nimel ‒ nii väikes kohas on kool kogukonda ühendav ettevõtmine,ˮ ütles Lustivere kooli direktor Kaire Kampus.
Aktiivsel ja heal õpetajal tööst puudust ei tule
Et tulemused nii erialati kui kohtade kaupa on väga erinevad, ei saa rääkida üldisest õpetajate põuast ega üleproduktsioonist. Kõik paistab sõltuvat ajahetkest, kohast ja alast. Konkurssidele, kus pakkumisel ei ole täiskoormusega töökoht, tulebki vähem inimesi, samal ajal aktiivsel ja heal õpetajal tööst puudus ei tule. Nii Lustivere kui Palamuse kool jagavad oma õpetajaid nii lähemal kui vahel kaugemalgi asuvate koolidega. Sagedamini tuleb seda ette just kehalise kasvatuse ja tööõpetuse puhul. Sellist teed minekut ei välista ka Taisto Liivandi Jõgeva põhikoolist.
Uutest õpetajatest direktorid esialgu rääkima ei soostu, kuigi mõned kokkulepped on sõlmitud juba suve algul. Koolijuhid ei taha ilmselt enne 1. septembrit midagi ära sõnuda. Seega hakkab Vooremaa Jõgevamaa koolidesse õpetama tulnud põnevatest inimestest kirjutama alles kooliaasta alguses.
ANDRA KIRNA
