Jõgeva peab koolirahulepingule sisu otsima

Traditsioonilisele jõulurahu väljakuulutamisele eelnes tänavu Jõgeva kultuurikeskuses vestlusring, kus arutleti koolirahu teemadel. See on tänavu Jõgeva jaoks eriti aktuaalne, sest üle-eestiline koolirahu leping sõlmiti tänavu just siin. Kuid veel olulisem on see, et pinged, mida riigigümnaasiumi loomise plaanid on kaasa toonud, on tekitanud praktilise vajaduse omalaadse koolirahu järele.

Jõgeva linnavalitsuse organiseeritud vestlusringi olid Jõgeva linna noortevolikogu esindajatena kutsutud Emily Lindsalu ja Teele Soopalu, laiemat (ja kaugemalt) vaadet aitasid tuua Riigikogu liige Mati Raidma ja EELK Tartumaa praost Joel Luhamets. Allakirjutanul oli võimalus vestlusringi juhtida.

Kuigi esialgu oli plaanis vestelda jõulu- ja koolirahust üldisemalt, tõid noored kiiresti esile oma mured seoses Jõgeva linna koolireformiplaanidega. Need ei olnud seotud niivõrd sellega, mis saama hakkab, kui just  inimlike pingetega koolide vahel ja sees. See jätab mulje, et septembris välja kuulutatud koolirahu jäi siin paljudele vaid hetketseremooniaks, selle põhimõtteid aga sügavamalt omaks ei võetud.

Kuna pooled vestlusringis osalejad tulid väljastpoolt seda konkreetset probleemistikku, oskasid nad edukalt teha üldistusi ja pakkuda lahenduskäike. Olulisim oli ehk Mati Raidma ettepanek, et Jõgeva võiks ette valmistada omaenda koolirahulepingu, mis ei sünniks mitte kampaania korras, vaid sisemisest vajadusest. See eeldab rohkem ühist tegutsemist,  vähemasti üritusi, mis võimaldavad mõlema osapoole kaasamist näiteks osaluskohvikutesse ja vestlusringidesse. Sel moel oleks Jõgeva koolirahul konkreetne  ja tegelik sisu.  Noortevolikogu loomise ja selle organisatsiooni aktiivse osalemisega koolirahu väärtuste väljatöötamisel on hea algus juba tehtud. Nüüd on vaid tarvis, et sellega rohkem  täiskasvanuid kaasa tuleks.

Veel toodi arutelus esile, et niisuguste kokkulepete kampaanialikkuse vältimiseks peaks olema keegi, kes aitaks sõnumit meelde tuletada, kui see igapäevaaskelduste stressis ununema peaks.

Üldisemalt jõulu- ja koolirahu teemal mõtiskledes tõdes publiku hulgast sõna võtnud Margus Kask, et koolirahu on raske eraldada ülejäänud ühiskonnas toimuvast. Paratamatult võetakse näiteks peres või vabal ajal tekkinud pinged kooli kaasa ning koolipinged kanduvad omakorda õpilase või õpetaja ellu väljaspool kooli. Lahendused on universaalsed ega ole mõeldud ainult koolirahu saavutamiseks.

Joel Luhamets rõhutas austuse ja usalduse olulist rolli ning rääkis sisemise rahu ja tasakaalu poole püüdlemisest. Ta tõdes, et  ühiskonnas domineerivad  hirmud ning soovitas julgeda rohkem usaldada, teisi märgata ja  neist hoolida.

Jõgeva linna aukodanik Asta Paeveer tõi omaenda noorusaegu meenutades välja, et traditsioonide hoidmine ja pühadeaja austamine oli see, mis soodustas esimese  Eesti Vabariigi ajal noortes kokkuhoidmistunnet ja lõi harmoonilise keskkonna.

Olulisim sõnum, mille vestlusringis osalenud ning seda jälginud kultuurikeskuse hubasest teise korruse saalist sel advendipäeval kaasa võtsid, oli aga mõistmine, et rahu algab meie kõigi panusest. Rahuni jõudmine peab olema igapäevane püüdlus, väikeste sammude, mõtete ja tegude kaupa. Et edasi minna, tuleb teinekord pool sammu tagasi astuda, nagu tõdes Mati Raidma.

i

ARKO OLESK, ajakirjanik

blog comments powered by Disqus