Jõgeva Päkapikumaa külastajad kaasatakse muinasjutulisse seiklusse

Eilsest kuni järgmise nädala neljapäevani on Jõgeva kultuurikeskuses Päkapikumaa, mis viib külastajad pea kahetunnisele rännakule, mille käigus tuleb aidata Lumivalgekesel üles leida oma sõbrad pöialpoisid.

iii

Möödunud aastaga võrreldes on Eesti jõuluvana kodulinna Päkapikumaa tänavu oluliselt avardunud. Ka jõuluvana ei võta lapsi enam vastu oma magamistoas, vaid kammersaalis, kuhu väikesi huvilisi tunduvalt rohkem mahub.

Ka Päkapikumaa elanikke on sel aastal oluliselt rohkem. Lisaks traditsioonilistele  jõulutegelastele on kaasatud ka muinasjutukangelased — Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi. Lumivalgekesel on mure, nimelt on tema pöialpoisid juba kolm päeva kadunud, sest nad läksid päkapikkudele jõulude eel appi. Selleks, et Lumivalgeke oma sõbrad tagasi saaks, tuleb läbi käia õnnekivi kaevanduses, ületama kose, käima läbi metsa ning lõpuks jõudma jõuluvana juurde.

Kokku on kultuurikeskuses seitse teematuba. Ringkäik algab suurest saalist, kus on Lumivalgekese ja pöialpoiste kodu. Edasi siirdutakse maa-alusesse õnnekivide kaevandusse, kus ka iga külastaja saab endale kaevandada õnne toova kivimi. Kultuurikeskuse juhataja Airi Rütteri sõnutsi aitab see kivi lahti saada jonnimisest ja ka kahtedest koolitunnistusel. “Kuid see toimib ainult siis, kui endasse ja kivisse usku on,” kinnitas Rütter.

Külastajaid välisriigist

Järgmisena külastatakse päkapikkude kooli, kus lapsed õpivad tundma Euroopa Liidu liikmesriikide lippe ning saavad neid ka ise valmistada. Kuna Eesti on Euroopa Liidu liige ning jõulutegelased on küllaltki rahvusvaheline seltskond, siis on riigilippude valmistamine Päkapikumaal igati õigel kohal.

Infotehnoloogia lahendusi kasutades muudetakse seiklust atraktiivsemaks. Suure saali laval on mägine maa, mets ning kosk, mis on küll kujutatud projektori abil, kuid tundub üsnagi tõetruu.

Galerii on ümber ehitatud külmkambriks ning kammersaalis võtab jõuluvana külalisi vastu. Lisaks Eesti jõuluvana Jõgevajõulule saab Päkapikumaal näha venemaa Ded Marozi, koos oma abilise Snegurotškaga ning Türgi jõuluvana, kes on maailma vanim jõulumees. Nagu möödunud korralgi, on olemas ka pildipäkapikk, kelle abiga saab igaüks endast koos jõuluvanaga pildi teha lasta.

Airi Rütteri sõnul on Päkapikumaa külalised peamiselt 3-11-aastased, kuid on ka nooremaid ning vanemaid külastajaid. On ka oodata ühte täiskasvanute rühma Lätist.

“Suvel seenioride päeval sai lõunanaabritele meie tegevust tutvustatud ning sealt see jutt liikuski. Nüüdseks on meil üks Riia grupp kirjas, nad tulevad Jõgeva Päkapikumaale nädala lõpul,” rääkis Rütter.

Keeleprobleemi väliskülalistega tekkida ei tohiks. Päkapikumaa haldjatest teejuhid räägivad vene keelt ning ka kõik kolm jõuluvana oskavad vene keeles suhelda. Kokku külastab nädala jooksul Jõgeva Päkapikumaad üle 800 inimese.

Päkapikumaa ka kultuurikeskusest väljaspool

Päkapikumaa tegelasi on kokku pisut üle kolmekümne. Praegune gripihooaeg ei ole ka jõulutegelastest mööda läinud ning üleeilse seisuga oli üks päkapikk veel haige.

“Meil on sel korral olemas ka dublandid, kui mõni tegelane peaks tõesti pikemaks ajaks tõvevoodisse jääma,” lubas  Rütter.

Sel aastal on Päkapikumaaga esimest korda seotud ka asutused väljaspool kultuurikeskust. Nimelt on külastajail võimalus tutvuda ka Jõgeva postkontoriga, kirjutada ja joonistada seal jõuluvanale ning saata jõuluvana templiga kiri endale või sõbrale. Soovi korral on võimalik postkontoris ka väike ringkäik teha.

Kaugemalt tulnud külalised saavad keha kinnitada Keskuse poe alumisel korrusel asuvas Pantheri Pubis, mis jõuluajal kannab nime Päkapiku kohvik. Tavalist kohvikumenüüd on täiendatud põnevate jõuluroogadega ning kohviku tavalist interjööri on vastavalt muudetud.

Aastate möödudes on plaan Jõuluvana kodulinna Päkapikumaad veel suurejoonelisemaks muuta ning kaasata rohkem linna asutusi.

“Hea oleks, kui saaksime kokkuleppele Betti Alveri muuseumiga ning ka sinna mõned temaatilised atraktsioonid viia,” selgitas Rütter. Ka jõulurongi käivitamise idee mõlgub Rütteril meeles, kuid selleks on tarvis kokkulepet Edelaraudteega, mis loodetavasti järgmiseks aastaks ka saavutatakse.

iii

EILI KOITLA

blog comments powered by Disqus