Aasta suheldi elektronposti teel, eelmisel aastal aga saabus Jõgevamaale 42-liikmeline orienteerumisseltskond Enköpingist. Rootslased osalesid orienteerumispäevakutel Lääne-Virumaal ja Taru lähistel ning tegid treeningu ka Eesti meistrivõistluste lühirajal Vällamäel ja Siimustis.
Külalistele tutvustati ka vaatamisväärsusi, käidi näiteks Kassinurmes ja Elistveres, aga ka Tartus ja Otepää suusamuuseumis. Reisiga väga rahule jäänud rootslased kutsusid võõrustajad vastukülaskäigule, nii 6.- 18. augustini kestnud reis teoks saigi.
Võimalikult erinevad maastikutüübid
Enköping on umbes Viljandi suurune, seal elab ligikaudu 30 000 elanikku, planeeringult sarnaneb linn aga oma hajutatuse poolest Elvaga. Kohale saamiseks kasutasid sportlased võimalikult odavat varianti ? laevaga sõideti Paldiski sadamast Kappelskäri sadamasse. Jõgeva linn ja vald toetasid sportlasi ning tellisid Paldiskisse ja sealt tagasi sõiduks bussi.
Rootsi riik, mis meeleldi aitab endisi Ida-Euroopa riikide mittetulundusühinguid, kattis eestlaste sõidu-, võistlus- ja elamiskulud, eestlased tasusid ise vaid toidu eest, mis kodunt kaasa võeti ja kohapeal valmistati.
Maitsva, aga odava toidu eest on peamiselt poistest ja meestest koosnenud seltskond tänulik koka ülesandeid täitnud Anne Valdmaale.
Jõgeva linnast ja vallast pärit orienteerujad võtsid osa kolmest Upplandi lääni rahvavõistlusest, mis sarnanesid Eestis peetavate orienteerumispäevakutega, samuti harjutati kolmel korral treeningradadel.
“Võõrustajad pakkusid meile harjutamiseks võimalikult erinevaid maastikutüüpe, nii sai seitsmeliikmeline noorterühm harjutada augusti lõpus Võrumaal toimuvateks Eesti meistrivõistlusteks,” rääkis Toomas Puss.
Meeldivaks üllatuseks oli Toomas Pussi sõnul 11-aastase Indrek Pärna ja 12-aastase Rahel Valdmaa kindel ja ladus esinemine Rootsis, nad mõlemad olid seal kõigil võistlustel esikümnes.
Eestis täpsemad kaardid ja kohati parem korraldus
“Rootsi noorte orienteerujate tipud jooksevad praktiliselt veatult, Jõgeva noortel on sinna veel pikk maa, kõigepealt peavad nad sellega hakkama saama oma riigis,” nentis Toomas Puss. Täiskasvanutele pakkusid võistlused peamiselt väärtuslike kogemusi oma lemmikalal, samuti said nad tunda rõõmu võõrastel ja vahelduvatel maastikel orienteerumisest. Eestlastele oli harjumatu, et Rootsi maastik on väga kivine ja kaljune, seepärast tuli ette ka kukkumisi ja väiksemaid vigastusi. Orienteerumise tegi raskemaks seegi, et väga palju oli kaljupanku, mis on kuni paarkümmend meetrit kõrged. Traditsiooniliselt kaardistatakse kivid, mis on umbes täiskasvanud inimese suurused. Seepärast oli eestlastele harjumatu, et kaardistamata olid isegi 2-2,5 meetri kõrgused kivid.
Orienteeruja Toomas Puss meenutas, et viimati käis ta Rootsis 1996. aastal, siis kui suurel orienteerumisvõistlusel sai osaleda 1000 inimest Baltimaadest.
“Möödunud kaheksa aastaga on Eesti ühiskond Rootsile mitmes valdkonnas lähemale liikunud, eriti paistab see silma asulate ja teede korrashoius,” ütles Puss.
Toomas Pussi sõnul osales lääni rahvavõistlustel umbes 300 orienteerujat, Eesti suurematel võistlustel on isegi 500-700 osalejat. Pussi sõnul on lääni võistlused küll hästi korraldatud, kuid Eesti tippklubide nagu Cobras ja Ilves korraldus on isegi ladusam. Näiteks ei trükita Rootsis välja raja läbimise ajatabeleid, nagu Eestis tehakse. Küll aga saab kohtunikult teada raja läbimise aja. Mitmes osas on täpsemad ka Eesti orienteerumiskaardid.
Võistlusteks harjutada said eestlased ka terviserajal, kus üllatavalt väikesel maa-alal ? 2-3 ruutkilomeetril ? oli maha pandud 65 kontrollpunkti. Samas olid 2-, 3- ja 5- kilomeetrised terviserajad jooksmiseks ja suusatamiseks. Pussi jaoks oli veidi üllatav, et terviseradadel oli keelatud isegi jalgrattaga sõita ja ratsutada.
Et ilmad olid väga kuumad ja õhutemperatuur ulatus isegi kuni 30 soojakraadini, siis viisid korraldajad külalisi mitmetesse supluskohtadesse. Eestlased külastasid ka Enköpingist umbes 45 kilomeetri kaugusel olevat Uppsala linna, samuti Stockholmi vaatamisväärsusi. Pealinnas jättis jõgevlastele unustamatu mulje kuningalossi vahtkonna paraad ja olümpiastaadion.
Olümpiastaadioni väravale on jäädvustatud kõik staadionil püstitatud maailmarekordid ja praegu kehtivad staadionirekordid alates 1918. aastast. Ainult üks sportlane on Stockholmis suutnud püstitada maailmarekordi kahel korral, see on legendaarne soome kergejõustiklane Paavo Nurmi.
Klubi teenib ka ise kunsti ja käsitöö müügiga
Toomas Pussi sõnul meenutab Enköpingi spordikeskus natuke Saku Suurhalli, kus suurt peasaali on võimalik neljaks väiksemaks kujundada. Spordihoones on ka 25-meetrine kaheksarealine bassein, jõusaal, keeglirada, maadlus- ja aeroobikasaal.
Tema sõnul on meeldiv tõdeda, et Kuremaa tervisekeskus on samuti sinnapoole teel.
Eneni orienteerumisklubis on kokku umbes 300 liiget, Toomas Pussile oli üllatuseks, et aktiivseid võistlejaid on neist umbes 100 ehk kolmandik. Ülejäänud klubiliikmed on organiseerijad ja kohtunikud.
Orienteerumisklubis tegeldakse ka reklaami ja tulu teenimisega. Sissetulekut saadakse kunsti ja käsitöö müügist, ansambli esinemisest ja liikmemaksudest. Eneni orienteerumisklubi teenib ise rohkem, kui on omavalitsuse ja riigi toetus.
Orienteerujad viibisid ka maavanema vastuvõtul, kus tutvustati Rootsi ühiskonna ja kommuuni elu-olu. Pussi sõnul kulutab rikas Rootsi riik, kus tulumaks on 35 protsenti, palju raha arengumaadest pärit põgenike integreerimiseks oma ühiskonda.
Pussi sõnul sarnanevad Stockholmi suured kortermajad Õismäel ja Lasnamäel olevatele, üllatuseks on aga koolimajad, mis on enamasti ühekorruselised ja kus on suurt tähelepanu pööratud tuleohutusele. Rootsi riik võimaldab oma noortele ka tasuta keskhariduse ja õppevahendid.
EVA KLAAS
