|
|
Jõgeval viimasel ajal kirgi kütnud võimutüli taustal on kippunud ununema asjaolu, et 1. jaanuaril astus linn oma juubeliaastasse: tänavu möödub 75 aastat Jõgevale linnaõiguste andmisest. Juubelisündmused kulmineeruvad linna sünnipäevanädalal mai lõpus, ent juubeli tähe all elatakse tegelikult terve aasta. |
Sellest, et juubeliaasta saabunud, annavad linnakodanikele ja külalistele muu hulgas märku linna elavama liiklusega tänavate laternapostidele kinnitatud plakatid, mis kõnelevad Jõgevast kui raudteelinnast, naistetantsu linnast, motohuviliste linnast, hea vaimu linnast, tervest ja noorest linnast ning Betti Alveri ja Alo Mattiiseni sünnilinnast. Plakatitel on kasutatud põhiliselt Vooremaa fotograafi Anatoli Makarevitši teemakohaseid fotosid. Üks foto pärineb ka vabakutselise fotograafi Johannes Haava loomingust ja üks Betti Alveri muuseumi kogust.
“Linnavalitsuse tellimusel mõni aeg tagasi teoks saanud mainekujundusprojekt ei suutnud välja tuua üht selgelt teistest olulisemat teemat, millele linna mainekujundus üles ehitada, küll aga selgus, et Jõgeva linnal on mitu ühevõrra tugevat külge. Nii olemegi Jõgevat viimasel ajal tutvustanud kui mitmekülgset linna,” ütles linnavalitsuse kultuuritöö peaspetsialist Hele Kull. “Seitse juubeliplakatitel välja toodud teemat näitavadki Jõgeva mitmekülgsust ning tuletavad linlastele meelde seda, mis meil hästi on. Argiaskelduste keskel kipuvad ju rohkem probleemid silma ette jääma.”
Sünnipäevapidu pika laua taga
Juubeliplakatitele on Hele Kulli sõnul nii- ja naasugust tagasisidet tulnud. Kõik linlased pole osanud neid, tõsi küll, linna juubeliga seostada, sest juubelimärk asetseb plakati ülaosas, mis tänaval liikuja vaatepiirist välja kipub jääma. Mõne aja pärast, kui teemaplakatite vahele paigutatakse ka otsesemalt juubelile viitavad plakatid, muutub pilt kindlasti selgemaks.
“Praegu on plakatid üleval Suure, Aia, Jaama, Kesk ja Tähe tänava ääres, ent hea oleks, kui kaetud saaksid ka Puiestee ja Turu tänav. Kahjuks ei saanud me maanteeametilt luba paigutada plakateid Piibe maantee äärde, kus need ka läbisõitjaid linna juubelist teavitanud oleksid: Maanteeameti hinnangul võib liigne kogus visuaalset infot liiklejaid segama hakata,” ütles Hele Kull.
Jõgeva juubeliaasta kavast leiab nii iga-aastasi traditsioonilisi sündmusi kui ka üksnes juubelipuhuseid ettevõtmisi. Sündmustejada algas uusaastakontserdiga ja Betti Alverile pühendatud luulepäevadega “Tuulelapsed” ning jätkub nädala pärast toimuva festivaliga „Jääpurikas
“Kuna kohtade arv saalis on piiratud, tuleb kontsertaktusele tulla soovijatel registreerida oma osavõtusoov Jõgeva kultuurikeskuses, saades sealt endale kohtade olemasolul vastava kutse,” ütles Hele Kull.
Juubeliaasta kulminatsiooniks on 25. mail peetav linna sünnipäevapidu, millele saabub palju külalisi; oodatakse ka sõpruslinnade delegatsioone. Toimekasse päeva mahuvad näiteks lastelinna üritused, laat ja kevadjooks. Samuti pidulik kontsert ning pika laua perepidu kesklinnas. Sünnipäevaeelsel õhtul toimub juba kümnendat korda pidu “Noortelt noortele”, sünnipäevajärgsel päeval saab aga teoks oikumeeniline jumalateenistus, millel osalevad viie erineva Jõgeval tegutseva koguduse esindajad.
Aasta võtab kokku fotonäitus
Juubeliaastal lüüakse kindlasti kaasa “Teeme ära!” talgutel, tuuakse taas tervikuna rahva ette Jõgeva linna kunstikogu ning aastat ilmestavad ka mitme linnas tegutseva asutuse ja ühenduse juubelid. Linnaraamatukogu tähistab oktoobris oma sajandat, folklooriselts Jõgevahe Pere nii veebruaris kui juulis oma kahekümne viiendat ja akvarelligalerii Kala oktoobris oma kümnendat sünnipäeva.
Päris uute ettevõtmistena korraldab noor jalgrattasõidu arendajate seltskond esimese Jõgeva rattaralli, MTÜ Pommiauk eestvõttel peetakse augusti alguses, täpsemalt samal päeval Jõgevatrefi linnaüritusega kollektsionääride päeva ja vanavaralaata. Plaanis on taastada ka Jõgeva sügisjooksu traditsioon. Täieliku ülevaate juubeliaasta kavast saavad jõgevalased peatselt ilmuvast linnalehe veebruarinumbrist ning kõik huvilised linna veebilehelt märgi “JÕGEVA
Hele Kulli sõnul tõstetakse tänavu traditsiooniliste ettevõtmiste puhul esile ka traditsiooni pikkust. Omaloomingukonkurss “Betti Alveri jälgedes” toimub näiteks juba kahekümne viiendat, tõrvikutega teatejooks aprillil lõpus aga kahekümne neljandat korda.
Juubeliaasta oluliseks märksõnaks on pereväärtused: Jõgeva linn on noor linn ja linlased noore linna pere, mis omakorda koosneb väga paljudest väikestest peredest. Suur osa linna juubelisündmustest ongi perekesksed, kaasa arvatud eelpool mainitud pikkade laudadega perepidu.
Juubeliüritused annavad rohkesti esinemisvõimalusi kohalikele isetegevuslastele, ent sündmustesse kaasatakse ka päris palju Jõgeval kasvanud või siin tegutsenud inimesi, kes nüüd üle-eestilist või laiematki tunnustust leidnud.
“Jõgevalased ise kipuvad vahel arvama, et meil siin väikeses linnas on kõik keskpärane, ent tublid inimesed tõestavad, et siit kaasa saadud kogemuste ja väärtushinnangutega on võimalik elus läbi lüüa ja kaugele jõuda,” ütles linnapea Mihkel Kübar.
Juubeliaasta võtab kokku 3. jaanuaril 2014 Jõgeva kultuurikeskuses avatav fotonäitus, millel on osalema oodatud ka harrastuspiltnikud. Näitusematerjali kogub ja pildivaliku teeb MTÜ Piltijad. Pilte võib neile saata terve aasta jooksul.
i
RIINA MÄGI
