Kümne aasta jooksul on nii ürituse sisu kui ka vorm muutunud. Projektist “101 last Toompeale” on saanud üritus, kus tõsiste arutelude ja mõttevahetuste käigus selguvad noorte seisukohad, mis Riigikogu istungite saalis ka laiema avalikkuseni jõuavad.
Foorum keskendus tänavu Eesti noorte olukorrale tööturul. Tervituskõnega esinenud spiiker Ene Ergma märkis, et töö ei eelda ainult ametioskusi ja tahtmist, vaid nõuab ka harjumust, vastutustunnet ja oskust toimida meeskonnana. Samuti kinnitas ta, et töö peab tegema inimese õnnelikuks.
Viimastel aastatel on enne lõppüritust korraldatud ka eelfoorumid Eesti erinevates paikades. Nii leidsid need tänavu aset Tartus, Tallinnas, Pärnus ja Narvas.
Kadri Reim rääkis, et tema sai projektist teada oma kooli õpilasomavalitsuse presidendi kaudu, kes saatis ta Tartusse noortefoorumile. Et Kadri üksi ei tahtnud minna, sõideti Tartusse koos Maarja-Mariannega.
“Foorumil sai arutada mitmetel teemadel, meie valisime töörühma “Suveks tööle”,” rääkis Kadri.
Erinevates töögruppides räägiti teemadel “Põhikooli haridusele lisaks ? kas ja mida”, “Suveks tööle”, “Euroopa Liit ? piirid lahti, välismaale õppima ja tööle”, “Kuidas teha valikuid” (kutse- ja karjäärinõustamine) ning “Ühiskond kui hariduse kujundaja”.
Noored tõid grupitöö tulemusena välja selle, milline on praegune olukord, milline peaks olema ning mida teha selleks, et see vastaks noorte ootustele ja vajadustele.
Näiteks leiti “Suveks tööle” töörühmas, kus ka Jõgevamaa noored osalesid, et vajalikud on kogemused, et töökohta saada, samas ei ole noorel võimalik kogemusi saada, kui teda tööle ei võeta. Leiti ka, et noored tahavad tööd teha, kuid tööle saab peamiselt tutvuste kaudu ning lubadustest ei taheta kinni pidada.
Leiti, et õpilased vajavad rohkem infot töökohtadest, paremaid töölepinguid, rohkem tööpakkumisi ning kuulutusi ning suuremat palka.
Maarja-Marianne ning Kadri rääkisid, et lõppüritusele, mille üheks osaks oli noorteparlamendi istung Toompeal, ei saanud sugugi kõik soovijad. Korraldajad valisid välja 101 last ja noort. “Valiti aktiivsuse järgi,” ütles Maarja-Marianne. Eelfoorumi järel öeldi Maarja-Mariannele ja Kadrile, et kui nad edasi pääsevad, võetakse nendega ühendust. “Närisime terve päev küüsi. Kui saime teada, et oleme parlamenti oodatud, olime ikka väga õnnelikud,” ütles Maarja-Marianne. Eesti Õpilasomavalitsuste Liidu koduleheküljel oleva info kohaselt arvestati lisaks aktiivsusele ka eelregistreerimise kiirust. Kokku soovis noorteparlamendi töös osaleda üle kolmesaja noore.
Üritus “101 last Toompeale” toimus kahes osas: esimeses osas tehti kokkuvõtteid eelfoorumitest ning menetleti parandusettepanekuid ja kuulati ettekandeid.
Neidude sõnul oli üritus väga hästi korraldatud ja läbi mõeldud: kui oli näha, et osalejad hakkavad väsima, korraldati neile mitmeid mänge ? “Lae ja põranda värvimist” ning “Lennukimängu”.
Pärastlõunal toimus Riigikogu istung. Esialgu juhatas istungit Riigikogu pärisspiiker Ene Ergma, kelle juhendusel valiti noorte hulgast ?spiiker? ja ?abispiiker?, kes seejärel ka kohe ?tööle? asusid. ?Hääletasime läbi parandusettepanekuid,? rääkis Maarja-Marianne. ?Arvan, et kui minna üksinda oma arvamust avaldama, ei kuule seda keegi. Kuid kui noored teevad seda koos, äratavad nad ka avalikkuse tähelepanu.?
Alates 1996. aastast on noortefoorum valinud lastesõbra, kelleks on mõni poliitik või ühiskonnategelane, kes laste noorte heaks palju korda on saatnud või eeskujuks olnud. Tänavu valiti
selle aasta kõige lapsesõbralikumaks ühiskonnategelaseks Riigikogu liige, Res Publicasse kuuluv Elle Kull, kes on ka ÜRO lastefondi UNICEF president. ?Meie pakkusime tegelikult välja Diana Lorentsi,? tunnistas Kadri.
“See oli väga tore päev, kuigi foorumile jõudmine oli trikk omaette. Pidime juba eelmisel õhtul Põltsamaale sõitma, sest nii vara hommikul ei ole võimalik millegagi Jõgevalt Tallinna sõita,? rääkis Maarja-Marianne. “Saime palju julgust juurde, samuti õppisime oma arvamust avaldama,” võttis Kadri päeva kokku.
Lastekaitseliit korraldab noortefoorumit alates 1991. aastast, tähistades sellega Eesti ühinemist ÜRO “Lapse õiguste konventsiooniga” sama aasta novembris.
EVA KLAAS
