Jõgeva muuseum sai Konstantin Andrejevi kasutamata jäänud langevarju

Mai lõpul Tartu lähedalt leitud vene sõjalennukis hukkunud nõukogude piloodi isiku aitas tuvastada tükike komsomolipiletist. Praeguseks otsivad lenduri Konstantin Andrejevi sugulasi juba Gabardiini-Balkaari piirkonna võimud.


Sergei Jerjomin Jõgewa muuseumist sattus lennuki leidmise juurde üsna algusest peale, sest uudis selle kohta levis huviliste foorumites kiiresti. Allakukkunud lennuk oli Jak-9T, mis oli relvastatud tankitõrjekahuritega. Kui demineerijad ja Eesti Sõjamuuseumi arheoloog Arnold Unt olid oma töö teinud, sai Sergei Jerjomin võimaluse tuua suurema osa lennukist järelejäänud rusudest Jõgevale.

Esialgne lootus lennuki järgi hukkunu isik tuvastada luhtus, kui selgus, et lennuk oli allakukkumise hetkel sõjaaja kohta väga vana – ehitatud tervelt aasta enne allakukkumist. Lennuki ja sellele paigaldatud mootori numbrid omavahel ei klappinud, ka oli mootori detailidel erinevaid numbreid. „Tuvastasime vähemalt viie kapitaalremondi jäljed,“ ütles Jerjomin.

Tal ja sõjalennundushuvilisel Harri Hirschonil tuli mõte minna uuesti väljakaevamise kohta vaatama. Nagu mehed lootsidki, oli vihm mulla- ja savihunnikust välja uhtunud veel materjali nii lennukist, hukkunud piloodist, tema dokumentidest kui ka tema relva.

Komsomolipiletile oli kirjutatud nimi Andrejev, Konstantin Mihhailovitš, sündinud 1923. Dokumentide järgi selgus, et ta oli armeesse läinud 1941. aastal Groznõist. Elanud oli ta Prohladnõi nimelises linnakeses. „On vähetõenäoline, et nii noorel mehel lapsi oli, pigem õdede ja vendade järeltulijad, aga sealkandis on suguvõsad väga kokkuhoidvad,“ arvas Jerjomin, kelle jaoks on kõige olulisem, et inimene lõpuks väärikalt maha saaks maetud.

Lennukimootor ja muud esemed on Jõgewa muuseumis. Muude asjade kõrval jõudis muuseumi ka 1939. aastal valmistatud langevari, mida piloodil ei õnnestunudki kasutada. Ka piloodi relva loodab Jõgeva muuseum pärast politseiprotseduure endale saada.

Kuidas lennuk nii kaua maapõues sai olla, Jerjominit imestama ei pane. „Sel päeval lasti Tartu ümbruses alla kümmekond lennukit,“ selgitas ta. Et Jerjomini sõnul oli lennuk kukkunud alla enam-vähem vertikaalselt, ei olnud seal esialgu näha ilmselt muud kui rusuhunnikut, mis hiljem maaparanduse käigus tõenäoliselt siledaks lükati.

ANDRA KIRNA

blog comments powered by Disqus